In memoriam: HELJE VERNOMASING

Helje Vernomasing

2.X 1956 – 5.III 2016

Helje Vernomasing

Helje Vernomasing

On lahkunud Eesti Kunstimuuseumi maalirestauraator Helje Vernomasing. Ta sündis Harjumaal, Kernu vallas, Ruila külas veskimöldri tütrena. Vanemad rajasid peatselt kodu Sauele. Põhikooli lõpetas H.Vernomasing Nõmmel, keskhariduse omandas Gustav Adolfi gümnaasiumis, mille lõpetamise järel töötas kolm aastat Ruilas kooliõpetajana. Kutse omandas ta V. A. Serovi nimelises kunstikolledžis Peterburis, kuhu ta suunati 1977. aastal ühena 13 eesti noorest restaureerimist õppima. Pärast kooli lõpetamist 1981. aastal asus ta tööle Kultuurimälestiste Riiklikku Projekteerimise Instituuti (end.Vabariiklikku Restaureerimisvalitsusse), kus tuli ennistada nii tahvelmaale kui ka talalagede maalnguid ja plafoone. 1992. aastal täiendas ta oma teadmisi Itaalias. Samal aastal võttis ta vastu restaureerimisosakonna juhataja koha Eesti Kunstimuuseumis. Muuseumi kogud polnud veel lõplikult välja kolitud restaureerimist ootavast Kadriroru lossist, osakonnale saadi vähesobivad ruumid Rüütli tänava ja Lühikese jala nurgal, ees aga ootas tohutu tööpõld. Tuli kähku korrastada sadu teoseid Rüütelkonna hoones 1993. aastal avatud põhiekspositsiooni, 1997. aastal avatava Mikkeli muuseumi ning eesti kunsti välisnäituste tarvis. Tuli välja töötada plaan restaureerimisosakonna uute ruumide sisustamiseks Kadrioru ansambli külalistemajas, mis avati ennistatuna 1995. aastal, ning hakata kavandama tulevase Kumu veelgi ajakohasemat restaureerimistöökoda. Ühtaegu nõudis tähelepanu restaureeritav Kadrioru loss, selle plafoonid kuppelsaalis ja tiibhoones, ning ligemale poolteistsada ekspositsioonitööd. Viimaste lähem uurimine andis ideesid 2000.aastal avatud Kadrioru muuseumi hilisemate näituste tarvis. Siis jõudis järg Kumu ekspositsioonide ettevalmistamise kätte. Samal ajal leidis H.Vernomasing aega enesetäiendamiseks Humanitaarinstituudis, osalemiseks Muinsuskaitse nõukogu töös, õpetamiseks EKA-s ja Vantaa kunstikoolis, erialaseks uurimistööks, mille tulemused on osalt kokku võetud ennistuskoja Kanut ja Baltimaade restauraatorite triennaalide kogumikes aastail 2000-2002 ilmunud artiklites. Üks neid on pühendatud Kadrioru muuseumi kogus asuvale, tema enda poolt atribueeritud Sitsiilia 19.sajandi kunstniku Giuseppe Mazzone maalile „Püha perekond“, teised – Kristjan Raua maalidele „Ohver“ ning „Rändaja“, mille tehnilise teostuse väljaselgitamine võimaldab määratleda teoste säilivusriske. Kolleegid nimetavad teda uurivaks restauraatoriks ; ta ühendas endas tõesti kunstiajaloolise huvi restauraatori spetsiifilise lähenemisega. Tema käte vahelt käisid läbi kõige erinevamad autorid J.-H. Fragonard’ist ja R. P. Boningtonist, A. M. Hagenist ja E. Dückerist A. Janseni ja A. Vabbeni. Ta tunnetas erksalt kunstniku käekirja eripära, oskas väärtustada otsinguid, seda, mis jäänud pealmise maalikihi alla või lõuendi pöördele. Ta mõtles välja meetodi, kuidas eksponeerida kahepoolsete maalingutega teoseid. Üheks tema suuremaks ülesandeks oli K. ja P. Raua tööde restaureerimine ja vormistamine 2006.a. näituse jaoks Kumus. Düsseldorfi maalikoolkonna näituse „Natuuri rikkus“ ettevalmistamise huvides pidas ta vajalikuks koolkonna esindusliku näituse külastamist Düsseldorfis 2012.aastal.

Eesti Kunstimuuseumi restaureerimisosakonna juhataja oli ta aastani 2001. Sellal ilmnes tal raske haigus, millega ta aastaid vapralt võitles, naastes ravikuuridelt ikka ja jälle töölaua taha. Kuigi see oli tema kolleegidele teada, mõjus kurb sõnum tema lahkumisest ikkagi ootamatult. Helje Vernomasingu ärasaatmine toimus 11.märtsil k.a. Pärnamäe krematooriumis.

Mälestades suurepärast kolleegi avaldame sügavat kaastunnet tema omastele.

Eesti Kunstimuuseum
OÜ Restauraatorprojekt
Ennistuskoda Kanut