Hõbedakogu

Hõbedakogu, õigemini väärismetallikogu, jaguneb kolmeks: A (kuld), B (hõbe) ja D (hõbe lisanditega). Arvukaim neist on B-kogu. Hõbedakogu kõige vanema ja väärtuslikuma osa moodustavad Tallinna gildide ja Mustpeade vennaskonna endised kollektsioonid, kokku üle 400 eseme. Kõige haruldasemad esemed ulatuvad tagasi keskaega, uusimad 20. sajandi alguskümnendeisse, st nende ühenduste tegutsemisaja lõppu. Gildihõbeda enamiku moodustab käsitööliste Kanuti gildi vara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Pilkupüüdvaimad on käsitöötsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida näiteks 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist pärinev taraga ümbritsetud rüütli figuur. Gildihõbeda seas on ka ligi 270 rippsilti. Traditsiooni kohaselt kinkis meistriks saanud käsitööline oma tsunftile hõbedast sildi, millele oli graveeritud tema nimi, meistriks saamise daatum ja enamasti ka vastava käsitööala embleem. Mustpeade kogusse kuulub 104 eset, enamik neist mitmesuguse kujuga jooginõud – kannud, peekrid ja pokaalid. Suurim haruldus on 16. sajandi esimesest poolest pärinev rubiinsilmadega papagoi: tegemist on rändauhinnaga, mille pälvis keskajal populaarse ammulaskmisvõistluse ehk papagoilaskmise võitja. Unikaalsed on ka 5 hirvejalgpokaali, mida ei leidu kusagil mujal Euroopas. Vanim neist on tsaar Peeter I kingitus 1721. aastast. Vene tsaaride kingitusi on kogus veelgi, näiteks 16. sajandist pärinev üleni kullatud renessansspokaal, mis on valmistatud Nürnbergis ja mille kinkis mustpeadele 1827. aastal Nikolai I. Gildide ja mustpeade kogu paremik ning valik kirikuhõbedat on eksponeeritud Niguliste muuseumi hõbedakambris.