Välistarbekunsti ja välismööbli kogu

Kadrioru kunstimuuseumi tarbekunstikogusse kuulub umbes 1500 eset. Kogu on väga mitmepalgeline nii materjali kui geograafilise ulatuse poolest.

Esemete arvult suurim on portselanikollektsioon, mis sisaldab töid Hiinast, Jaapanist, Venemaalt ja Saksamaalt ning veel mõnest Euroopa riigist. Neist kõige esinduslikum on Vene portselani kogu, milles on näiteid paljude erinevate manufaktuuride toodangust, nii lauanõusid kui figuure. Omaette väärtuslik on umbes paarikümnest esemest koosnev Nõukogude Vene agitatsioonilise portselani kollektsioon 1920. aastatest. Lisaks portselanile on keraamikakogus esindatud ka näiteks Delfti fajanss ning Saksa kivinõukeraamika.

Klaasikollektsioonis on enim Lääne-Euroopa ja Vene töökodade 19. sajandi teise poole toodangut. Metallikogusse kuuluvad mitteväärismetallist esemed, peamiselt küünlajalad ning lauanõud. Vähemal määral on esindatud teised materjalid nagu kivi, puit, luu. Väga hinnaline on umbes 25 esemest koosnev lehvikute kollektsioon, mille vanimad näited pärinevad 18. sajandi keskpaigast.

Välismööblikogu koosneb ligi 150 esemest. Enne Teist maailmasõda Eesti Kunstimuuseumile kuulunud ajaloolise mööbli kogu hävis sõjatules, seega on praegune mööblikogu moodustatud alles viimase poolsajandi jooksul.

Kogu põhiosa moodustavad 19. sajandi kordusstiilides mööbliesemed. Neist väljapaistvaim on keiserliku õuekunstniku Carl Timoleon von Neffi tellimusel Peterburis valminud neorenessanss-stiilis kabinetisisustus, mis toodi muuseumisse kunstnikule kuulunud Muuga mõisast Virumaal. Samas leidub mööblikogus ka varasemaid töid, millest väärtuslikumad on elegantsed sekretärid 18. sajandi keskpaigast, samuti kerge klassitsistlikus stiilis valge istemööbli komplekt. Vene ampiirstiili esindavad metallpanustega kapid, lauad ning eelkõige rikkaliku dekooriga tugitoolid. Lihtsa joonega biidermeierstiili näiteid – kapid, sohvad, lauakesed ja toolid – on nii Lääne-Euroopast kui Venemaalt.