Ajalugu

Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919. Enne Kumu valmimist toimis muuseum väga mitmetel erinevatel pindadel, kõige pikemaid perioode Kadrioru lossis – 1921 aastal anti loss muuseumile, ent võõrandati 1929 ning kujundati ümber riiklikuks esindushooneks. Muuseumi ajutine maja põles 1944. aasta 9. märtsi pommitamisel maha. Sellega koos hävis 3000 hinnalist eksponaati koos raamatukogu, arhiivi ja inventariga. Muuseumi töötajate poolt maale ja teistesse hoonetesse evakueeritud 10 000 teost kannatada ei saanud.

1930. aastatel oli aktuaalne kunstimuuseumile oma hoone ehitamine Mere puiestee ja Aia tänava vahelisele maa-alale. 1936. aastal korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitsid eesti arhitektid Edgar Johan Kuusik ja Erich Jacoby, kuulus soome arhitekt Alvar Aalto pälvis teise koha. Ent algas Teine maailmasõda ja hoone jäi ehitamata.

1946 koondati muuseumi kogud jälle Kadrioru lossi ja muuseum tegutses seal 1991. aastani mil hoone amortiseerumise tõttu tuli esmalt uksed sulgeda külastajatele ja 1992. aastal jälle välja kolida. Teravamalt kui kunagi varem kerkis päevakorda muuseumi oma hoone rajamise vajadus. Algasid võimaliku asukoha otsingud. 11 võimaliku koha seast erinevates Tallinna piirkondades jäi valik peatuma Kadriorule, Weizenbergi tänava lõpus asuvale Lasnamäe nõlvale. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris.

Vahepeal oli muuseumi tegevus laienenud filiaalide näol: 1980 asutati Tarbekunstimuuseum, 1983 Adamson-Ericu Muuseum, 1984 Kristjan Raua Muuseum ja Niguliste muuseum. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi endistes ja praegustes filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus – huvitavates muuseumitundides ja kunstistuudiotes saavad osaleda nii lapsed kui noored. 1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina – Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu.

Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum – Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.