Annetused

Enn Põldroosi „Keksumäng”
15. novembril 2013. aastal kinkis EKM Kunstisõprade selts Eesti Kunstimuuseumile 94. sünnipäeva puhul Enn Põldroosi maali „Keksumäng” (2009, õli, lõuend, 110 x 81 cm), mida muuseum oma kollektsiooni soovis.
„Enn Põldroosi loomingus on alati sisu sõnum olnud väga oluline. Praeguseks on ta jõudnud tasemele, kus elu- ja kunstikogemus annavad õiguse vaadata nii elule kui ka kunstile filosoofi pilguga. Põldroosi maal „Keksumäng” võtab kokku inimliku pürgimuse võimalikkuse, selle kirglikkuse ja piiratuse,” ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Märt Laarmanni maal “Laud” kunstiannetusena EKM-ile
17. novembril 2010 kinkis Kunstisõprade selts 91-aastaseks saanud Eesti Kunstimuuseumile Märt Laarmanni 1928. aastast pärineva õlimaali “Laud”, mida muuseum enda kogudesse ammu oli soovinud.
“Eesti Kunstnikkude Rühma juhtfiguuri, teoreetiku, kubistlik-konstruktivistliku suuna arendaja ja propageerija Märt Laarmanni 1928. aastal maalitud “Laud” täiendab oluliselt Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonis olevat kunstniku loomingupärandit. Tema tippteos “Haige” on olnud pidevalt muuseumi ekspositsioonis näitena 1920. aastate kubismist. Nn ruudulisi töid on muuseumi kogudes tagasihoidlikult, kuigi Eesti Kunstnikkude Rühm mängis neil aastatel olulist rolli. Laarmanni graafilistest teostest on Eesti Kunstimuuseumil kena valik, kuid tema maalidest on meil vaid kümmekond. Seda enam on muuseumile oluline saada tänu Eesti Kunstisõprade seltsi toele oma kogusse Laarmanni kubistliku perioodi maal “Laud”, kus tulevad välja kunstniku vormi- ja valgusemängud,” ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Michael Ludwig Clausi Peter August Friedrich von Koskulli portree kunstiannetusena EKM-ile
17. novembril 2009 andis kunstisõprade selts 90-aastaseks saanud Kumu kunstimuuseumile üle Michael Ludwig Clausi 1770. aastal valminud Peter August Friedrich von Koskulli portree. Kunstisõprade kingitud maal on üks kolmest Eesti kunstimuuseumi omandatud Michael Ludwig Clausi portreest, mis kannavad pöördel vanu, teoste valmimisaega kuuluvaid ja tõenäoliselt autori enda poolt fikseeritud andmeid portreteeritavate kohta, signatuure ja daatumeid.

Eerik Haameri maal “Merepõhi” kunstiannetusena EKM-ile
4. novembril 2008 kinkis kunstisõprade selts Eesti kunstimuuseumile Eerik Haameri maali “Merepõhi” (1964), tähistades selle kingiga Kumu kunstimuuseumi Euroopa Aasta Muuseum 2008 tiitli pälvimist.
Eerik Haameri “Merepõhi” (1964) kuulub 1960. aastate alguse maalisarja, millega kunstnik omamoodi reageeris Euroopas juba 1950. aastatel laialt levinud abstraktse kunsti lainele. Põhiolemuselt realistina lähtus ta ka selles sarjas loodusest, ent n-ö mikrokosmosest: merepõhjast, samblikest, õitsvatest puudest jne, mis fragmentidena ja lähivaates mõjuvad sama hästi kui abstraktsetena. See episood tähistas intensiivistunud otsinguid värvi ja faktuuri vallas ning ka ilusaid leide.
“Eesti kunstimuuseumile kingitud “Merepõhi” on kindlasti sarja maaliliselt hõrgumaid näiteid, mille kinkimine kunstisõprade seltsi poolt oli seda tänuväärsem, et see tahk meistri loomingus polnud EKM-is üldse esindatud, nagu on kesiselt esindatud tema poolt paguluses loodu üldse,” ütles kunstiteadlane ja kunstisõber Mai Levin.

Jüri Arraku maal “Takso” kingitusena EKM-ile
17. novembril 2015 kinkis Kunstisõprade Selts Eesti Kunstimuuseumile Jüri Arraku õlimaali “Takso”(1966). “Takso” on Jüri Arraku väga varase perioodi töö, millega omal ajal Leningradis taksojuhina leiba teeninud Arrak teeb ekspressiivse, märkinimesi kujutava sissevaate takso-olustikku. Arraku sõnul on tegemist tema jaoks olulise ANK-64 rühmituse perioodi näitusetööga, mille ainsa omaniku ja hoidjana ta Eesti Kunstimuuseumi ette kujutab.

Richard Uutmaa maal „Angerjapüüdjad rannas“ kingitusena EKM-ile
Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts kinkis reedel, 18. novembril Eesti Kunstimuuseumile sünnipäeva puhul Richard Uutmaa õlimaali „Angerjapüüdjad rannas“ (1944). Richard Uutmaa (1905-1977) maal „Angerjapüüdjad rannas“ on näide loomingu murranguperioodist. 1930. aastate idüllilised rannamaastikud muutusid 1940. aastatel atmosfääriliselt tumedamaks ning neil kujutatud rannarahva töö raskemaks ja tõsisemaks. Teos on erandlik kunstniku paljufiguuriliste rannaelu kompositsioonide hulgas nii väheste suurte kalurifiguuride kui vesiaedadega püügimotiivi poolest.