Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel 02.07.2016 – 30.10.2016

Asukoht: 2. korrus, suur saal

Näitus on valminud koostöös Euroopas hästi tuntud vene juurtega moeajaloolase, stsenograafi, kollektsionääri ja väsimatu moe propageerija Aleksandr Vassiljevi ning temanimelise fondiga.

Aleksandr Vassiljev on teinud lavakujundusi ja disaininud kostüüme mitmetele maailmakuulsatele ooperitele ja balletietendustele, näidenditele ja filmidele, kirjutanud ligi 40 raamatut moeajaloost, produtseerinud dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud erinevaid moeprojekte, lisaks juhib ta Vene telekanali Ostankino populaarset stiilisaadet. Aleksandr Vassiljevi Fondile kuulub ligi 10 000 ajaloolist kostüümi 18.–21. sajandist, ning kogu täieneb pidevalt. Väljapanekut tema viktoriaanliku moe kogudest on varem eksponeeritud Riias, Vilniuses, Brüsselis, Pariisis, Sydneys, Hongkongis, Tōkyōs, İstanbulis ja Moskvas.

Näitusel on väljas ligi 50 kostüümi ja rohkem kui 150 aksessuaari, ajastu atmosfääri aitavad luua hoolikalt valitud koloreeritud moejoonistused ja fotod. Väljapanekut toetavad teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest, sealhulgas 19. sajandi Prantsusmaal ja Belgias ilmunud moegravüüride kollektsioon, lisaks valik ülesvõtteid Rahvusarhiivi fotokogusse kuuluvast baltisaksa isikuarhiivist.

Moeajaloos pole pääsu frankomaanide ja anglofiilide konfliktist, ent tänaseks on Inglise kuninganna Victoria valitsemisajast (1837–1901) saanud kõige levinum tähistaja 60 aasta pikkusele lõigule 19. sajandist. Kuigi naistemoodi loodi Pariisis, levis see kogu maailmas. Ühtse moepildi teket kujundasid moeillustratsioonide leviku kõrval ka Singeri õmblusmasin, üleminek rõivaste tööstuslikule tootmisele ja rahvusvaheliste kaubamajakettide loomine.

Mõiste viktoriaanlik ajajärk tähistab romantismi kõrval ka konservatiivsuse ja võltsmoraali valitsemist ning naiste allasurutud sotsiaalset positsiooni. Romantilise moe varjupooleks oli ka ulatuslik korseti- ja krinoliinikultuur. 19. sajand oli esmakordselt tunnistajaks moe kiirele vahetumisele, mis toimus peamiselt korseti ja seelikukarkassi kuju muutmise kaudu. Valitsevaks tundetooniks sai melanhoolia, luuletaja Charles Baudelaire kasutas katkematu melanhoolia tähistamisel sõna spliin.

Kuraatorid: Marion Laev, Eha Komissarov
Näituse kujundaja: Ursula Sõber
Graafiline disainer: Kätlin Tischler
Tõlkijad: Evelina Vedom, Kadi Sutter

Koostööpartner:
Aleksandr Vassiljevi Fond

Täname:
Tartu Kunstimuuseum, Rahvusarhiiv, ARTE France, Mare Pedanik, Mati Schönberg, Valmar Pappel

Toetajad:
Kaubamaja AS, Akzo Nobel Baltics AS, H&P Trepp OÜ, Shishi AS