EKMi konverentsid ja seminarid

Konverentsid ja seminarid on Eesti Kunstimuuseumi igapäevase teadustöö osa ning toovad kokku oma ala spetsialiste nii Eestist kui väljastpoolt. Ühelt poolt motiveerivad konverentsid ja seminarid tõmbama joont alla kunstimuuseumi puudutavate teemade uurimise hetkeseisule, teisalt seadma uusi sihte. Eesti Kunstimuuseumil on oma kindel rahvusvaheliste konverentside rütm: aasta esimesel poolel toimub Kadrioru kunstimuuseumi kevadkonverents, teisel Kumu kunstimuuseumi sügiskonverents. Nende vahele jäävad Niguliste ja Adamson-Ericu muuseumi konverentsid ja filiaalides toimuvad seminarid. Muuseumi kogude uurimise seisukohalt olulisemad konverentside ettekanded publitseeritakse ajakirjas “Eesti Kunstimuuseumi toimetised”.

Tulemas:

Rahvusvaheline seminar sürrealismi problemaatikast
03.03.2017

Kumu kunstimuuseumi auditooriumis (Weizenbergi 34 / Valge 1)

Seminari töökeeled: eesti ja vene, sünkroontõlkega

Seminar kaasneb näitusega „Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel“ (avatud Kumu kunstimuuseumis 03.03.–11.06.2017)

1920. aastatel Prantsusmaal tekkinud sürrealism muutus kiiresti rahvusvaheliseks nähtuseks. Kümne aasta jooksul kujunesid sürrealistlikud grupid Jugoslaavias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Rumeenias, Lõuna-Ameerikas jm. Sürrealismi ideede mõju on jälgitav ka Kazimir Malevitši õpilaste töödes 1920. aastatel, kuid Nõukogude Liidus sai sürrealismi esteetika laiema leviku alles alates 1950. aastate lõpust „teise“ avangardi kunstnike loomingus. Seminaril võetakse vaatluse alla 1920.–1980. aastate nõukogude kunstikonteksti omapära ja määratletakse selle perioodi sürrealistlike tendentside võimalikud piirid.

Seminari idee ja korraldus: Anna Romanova (Moskva), Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn), Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn).

Ajakava

10.30                   hommikukohv ja registreerimine

11.00–11.15       tervitussõnad

11.15–11.45       Irina Karassik (Riiklik Vene Muuseum)

Sürrealismi võimalikkus 1920.–1930. aastate Nõukogude Liidu kunstis

11.45–12.15      Tomáš Glanc (Zürichi Ülikool)

Antikanooniline kaanon. (Tšehhoslovakkia) sürrealismi dominandid ja iseärasused ning roll II maailmasõja järgses kunstiprotsessis, kõrvutatuna olukorraga Nõukogude Liidus

12.15–12.45     Eha Komissarov (näituse „Sümmeetrilised maailmad“ kuraator, Kumu)

Ülo Sooster sürrealismi ja dadaismi tõlgendajana Nõukogude Liidus

12.45–13.15      Anna Romanova (näituse „Sümmeetrilised maailmad“ kuraator, Moskva)

Tsitaat 1960.–1970. aastate Moskva mitteametlikus kunstis: mängust hüpertekstini

13.15–14.30      Lõunapaus

14.30–15.00     Kadri Mägi (Tartu Kunstimuuseum)

Ülo Soosteri illustratsioonid füüsikaalaste aimeartiklite kogumikule „Füüsika: lähedane ja kauge“. Kuidas mõista Ülo Soosterit ja tema omapärast loomingut

15.00–15.30     Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum)

Tõnis Vindi dokumentaalfilm „Lielvārde vöö“ kui multimeediaatlas

15.30–16.00      Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)

„Kõik on kõigega seotud“: multimeediaprogramm kongressile ICSID ’75 Moskvas“

Modereerib Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum)

16.00–17.00      Ümarlaud / diskussioon – Tomáš Glanc, Irina Karassik, Anna Romanova, Eha Komissarov, Tiiu Talvistu

Diskussiooni modereerib Anu Allas (Eesti Kunstimuuseum, Kumu)

 

Vahepealsed asjad? Materiaalsed ja rituaalsed praktikad Läänemere regiooni 16. ja 17. sajandi luteriusu kirikutes
14.–16. september 2017, Niguliste muuseum

Prof Sten Karlingule (1906–1987) pühendatud ja Homburger Gesprächi raames toimuv rahvusvaheline teaduskonverents

Pildikummardamine, katoliku kiriku luksusearmastus, tseremooniate ja riietuse pompöössus ning usuteenuste müük olid peamised reformatsioonilise kriitika objektid. Samas alles 1548. aastal algas Püha Saksa Rooma keisririigis adiaphora ehk Mitteldinge üle tõsisem vaidlus. Lõplikult formuleeriti evangeelse kiriku suhe „usuvälistesse asjadesse“ Konkordiaformel’is 1570. aastal. Konfessionaalne ja institutsionaalne tahe ning tegelik koguduslik praktika erinesid teineteisest sageli oluliselt. Mõistagi olenes aga üks teisest, ning just normilooja ja selle praktiseerijate – kirikuõpetajate, koguduseliikmete, aga ka kunstnike – suhte ning vastastikuse toime kaudu näib olevat viljakas uurida varauusaegse luterliku kiriku materiaalset ja kunstiajalugu. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka kiriku ja usupraktika jaoks näiliselt välist sekulaarset maailma, ühes selle võimu- ja rahasuhete ning nendest tulenevate huvidega. Mõistmaks varauusaegset luteri kirikut, tuleb seda uurida kompleksina, milles on tegevad mitmed toimijad, seejuures ka materiaalsed esemed. Samuti on huvitav, kas eksisteeris midagi, mida saaks nimetada „regionaalseks praktikaks“ ning seetõttu oleme fokuseerinud konverentsi kindlale ajaloolisele territooriumile. See hõlmab Läänemere regiooni evangeelseid alasid, neidki, mille 16.–17. sajandil Läänemere-äärsete suurvõimud evangeelseks „tegid“.

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Programmikomitee:
Prof dr Krista Kodres, Eesti Kunstiakadeemia
Dr Anu Mänd, Tallinna Ülikool
Merike Kurisoo, Eesti Kunstimuuseum
Prof dr Gerhard Weilandt, Greifswaldi Ülikool
Dr Janis Kreslins, Rootsi Rahvusraamatukogu

Korraldavad institutsioonid:
Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum
Eesti Kunstiakadeemia – Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut
Tallinna Ülikool – Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus
M.C.A. Böckler – Mare Balticum-Stiftung