Teadusuudised

Tallinna Linnaarhiivis anti üle Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2016
Ekspertkomisjon tunnistas 2016. aasta parimaks ajalooraamatuks koguteose „Eesti kunsti ajalugu 1940 -1991. 6. köide, II osa“. Selle koostaja on Jaak Kangilaski, kogumikul on 13 kaasautorit ja selle kujundas Andres Tali. Raamatu andis välja Eesti Kunstiakadeemia,  koguteose peatoimetaja on Krista Kodres. Ekspertkomisjoni liikmed olid sel aastal dr Aivar Põldvee, dr Tiit Rosenberg ja dr Heiki Valk.
Ajalookirjanduse preemiat antakse välja alates 1996. aastast, mil ekspertkomisjon valis välja 1995. aasta parima ajalooraamatu. Seega anti tänavu preemia välja 22. korda. Aastapreemia eesmärk on tunnustada parimate ajalooraamatute autoreid ja hinnata Eesti ajalooteaduse hetkeseisu.
Konkursi korraldavad kaheksa asutust, sh kõrgkoolid, arhiivid, muuseumid.  Seekord esitati 15 ajalooraamatut, sh monograafiad, koguteosed, artiklite kogumikud, doktoritöö jm. Ühtlasi andis ajalookirja TUNA toimetus üle 2016. aastal  ajakirjas ilmunud parima ajalooartikli preemia.
Aastapreemia väljaandmist korraldavad vaheldumisi Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Pärnu Muuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv,  Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool.

Eesti Kunstimuuseumi graafika abikogu hoidja Elnara Taidre doktoritöö sai preemiaElnara Taidre
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia 2016 pälvis Elnara Taidre, oma doktoritöö „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“ eest.

2016. ajalookirjanduse aastapreemiale kandideerib ka mitu Eesti Kunstimuuseumiga seotud teost
Reedel, 26.mail 2017 kell 15.00 kuulutatakse Tallinna Linnaarhiivis välja Eesti ajalookirjanduse preemia 2016. Aastapreemia konkursile on esitatud Hilkka Hiiopi ja Merike Kurisoo koostatud raamat „Rode altar lähivaates“ (Eesti Kunstimuuseum, 2016), mis koondab ja esitab uurimis- ja konserveerimisprojekti tulemusi ja hetkeseisu ning EKMi graafika abikogu hoidja Elnara Taidre doktoritöö „Mudel, metafoor, mäng: omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis (Eesti Kunstiakadeemia, 2016).
Samuti kandideerib preemiale üldteos „Eesti kunsti ajalugu 1940-1991. 6. köide, II osa (Koostaja Jaak Kangilaski. Kunstiakadeemia, 2016), mille autorite seas on kunstimuuseumis töötavad kunstiteadlased Sirje Helme, Juta Kivimäe ja  Anu Allas.
Preemia asutasid 1995. aastal Ajalooarhiiv ja Ajaloo instituut, tänaseks on institutsioonide ring laienenud, ning nominente valivad lisaks veel ka Akadeemiline Ajalooselts, Rahvusarhiiv, Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituut, Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond, Tallinna Ülikooli Ajaloo instituut, Eesti Ajaloomuuseum ja Tallinna Linnaarhiiv. Ajalookirjanduse aastapreemiaga pärjatakse möödunud aasta parimat trükis ilmunud eestikeelset ajaloo-alast originaalkäsitlust. Aastapreemia määrab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad ajaloodoktorid, eelmise aastapreemia laureaat ja korraldaja esindaja. Seekord kuulusid ekspertkomisjoni Heiki Valk, Aivar Põldvee ja Tiit Rosenberg.

Kunstiakadeemia, kunstimuuseum ja luterlik kirik allkirjastasid koostööleppe Christian Ackermanni loomingu uurimiseks
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ja SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme allkirjastasid 11. aprillil Tallinna toomkirikus pidulikult koostöölepingu teadusliku uurimisprojekti „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ läbiviimiseks. 2016. aasta sügisel käivitus Tallinna toomkirikus suuremahuline Christian Ackermanni – Eesti barokkajastu silmapaistvaima kujuri – loomingu uurimisprojekt. Projekti eesmärgiks on vaadata kaasaegset metodoloogiat ja tehnoloogiat ning allikakriitikat rakendades üle kõik Ackermannile omistatud Eesti kirikute altariseinad, kantslid, baptisteeriumid ja muud kunstiväärtuslikud objektid.Koostöölepingu tulemusel muutub kunstimuuseumi ja akadeemia spetsialistide uurimistöö EELK koguduste pühakodades efektiivsemaks, kasvab projekti sotsiaalne ja materiaalne kandepind ning intensiivistub infovahetus asutuste, uurijate ja avalikkuse vahel.
Vaata ka…

Niguliste muuseumi Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt võitis 2017. aasta Loov Euroopa ja Europa Nostra muinsuskaitseauhinna teadusuuringute kategoorias
Projekti „Rode altar lähivaates“ näol on tegemist kolm aastat (2013–2016) kestnud mahuka uurimis- ja konserveerimisprojektiga, mille keskmes oli Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Rode altar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid hansakunsti näiteid kogu Euroopas.Uurimisprojekti raames sündinud uued teadmised on aluseks muinsuskaitseliste uuringute arengule Eestis, Euroopas ja mujal.
http://www.europanostra.org/eu-prize-cultural-heritage-europa-nostra-awards-2017-29-winners-18-countries-announced/
http://www.europeanheritageawards.eu/winners/rode-altarpiece-research-conservation-project/

Pilte sündmusest saab vaadata siit, videot siit.

Eesti muuseumide aastaauhinna 2016 teadusürituste kategoorias pälvis projekt „Rode altari lähivaates“ (2013–2016)
Rode teadusauhind

27. jaanuaril toimus Eesti Rahva Muuseumis Eesti muuseumide aastakonverents, millele järgnenud galal tunnustati parimaid muuseumispetsialiste ning jagati välja kümme auhinda ja üks eripreemia. Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Muuseuminõukogu tunnistas 2016. aasta parimaks teadusürituseks Eesti Kunstimuuseumi projekti „Rode altar lähivaates“.

Muuseumiroti auhinna pälvinud projekti juhtis Hilkka Hiiop; töögrupis osalesid Hedi Kard, Merike Kurisoo, Tarmo Saaret ja Villu Plink, samuti Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning Andres Uueni Eesti Kunstiakadeemiast ning mitmete teiste asutuste töötajad.

Projekt «Rode altar lähivaates» (2013–2016) keskendus Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli (1478–1481) tehnilistele uuringutele ja konserveerimisele. Projektis on oluliseks pildindus- ja infotehnoloogiliste ning loodusteaduslike uuringute kaasamine, teose põhjalik dokumenteerimine ja info kaardistamine. Suurt tähelepanu pöörati teaduse populariseerimisele haridusprogrammide, töötubade ja uurimistulemusi kajastavate multimeedialahenduste kaudu (veebileht, blogi, interaktiivne multimeedia programm, teadusveeb jne).

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia 2015 pälvis kunstiteadlane Anu Allas väljapaistva tegevuse eest nõukogude aja Eesti kunsti uurimisel ja tutvustamisel. Anu Allas on järjepidevalt tegelenud Ida-Euroopa sõjajärgse kunsti ja kunstipraktikatega, samuti 1960. aastate neoavangardi ning kunsti ja keskkonna suhetega. Esiletõstmist vääris tema silmapaistev ja mitmekülgne kuraatori- ja teadustöö 2015. aastal. Anu Allas on Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumi kuraator ja programmijuht. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, olnud seal ka teadur ja lektor. Tema 2013. aastal Berliini Freie Universitätis kaitstud doktoritöö keskendus 1960. aastate neoavangardsetele teatri- ja kunstipraktikatele Eestis. Anu Allas on Kumu kunstimuuseumi äsja avatud püsiväljapaneku “Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)” peakuraator.

Teaduse populariseerimise riiklik preemia projektile “Rode altar lähivaates”
2015. aastal anti projektile “Rode altar lähivaates” II preemia kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ projekti raames läbiviidud teaduse populariseerimise, humanitaar- ja reaalteaduste lõimimise ning pärandi laiema tutvustamise eest.

21. detsembril 2016 kaitses Elnara Taidre Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“.

9. juunil 2015 sõlmis Eesti Kunstimuuseum  Eesti Teaduste Akadeemiaga  assotsiatsioonilepingu. Sõlmitud leping tunnustab Eesti Kunstimuuseumi tegevust kõrgetasemelise teadusasutusena, mille teadusprogrammid ja publikatsioonid on arvestatav osa Eesti teadustegevusest.  Muuseumi peadirektori Dr. Sirje Helme sõnul on selline leping nii tunnustus kui ka kohustus ja kindlasti suureks motivatsiooniks edasisele uurimistööle muuseumis.

2013. aasta teadusauhind trükiste kategoorias
Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru kunstimuuseum sai Eesti muuseumide aastaauhinna trükise “Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost” eest.