Uudiskirjandus

Jüri Okas

72dpi esikaas raamat OkasToimetajad: Sirje Helme, Jüri Okas
Tekstide autorid: Sirje Helme, Andres Kurg
Kujundanud Tuuli Aule
280 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Tallinn 2017
ISBN 978-9949-485-67-3

Käesolev raamat kaasneb mastaapse retrospektiivnäitusega „Jüri Okas“ Kumu kunstimuuseumis (07.04.–27.08.2017). Jüri Okase tähendus on märgiline ühtaegu nii arhitektina kui ka kunstnikuna. Okase 1970. aastatel alanud loometegevus hõlmab happening’i, maakunsti, filmi, fotograafiat ning foto- ja filmikaadrite graafilisi vormistusi. Distants nõukogude ideoloogiast ning tihe dialoog Lääne avangardiga tegid temast ühe Eesti moodsama ja huvitavama kunstniku, kelle peen vaatlusoskus ja kontseptuaalne ruumikäsitlus intrigeerib jätkuvalt eri põlvkondade uurijaid ja kriitikuid.

Raamatusse on koondatud kaks üksteist täiendavat käsitlust. Dr Sirje Helme kui Jüri Okase kaasaegne ja tema loomingu staažikas interpreteerija vaatleb 1970. aastate noore kunsti ja selle tõlgenduskeele vahel tajutavat nihet, mis takistas loomast kontseptuaalsele kunstile laiemat pinda ning jättis Jüri Okase oma loominguga pigem üksiklaseks. Dr Andres Kure artikkel analüüsib omakorda Okase visuaalsele keelele omast n-ö vahepealsuse seisundit, mida väljendavad tema kunstis korduvad motiivid lagunevatest või ehitatavatest seintest, langevatest või tõusvatest müüridest. Artikleid täiendavad mahukas reproduktsioonide plokk ja ülevaatlik biograafia.

Näituse ja raamatu juures on suur roll olnud ka kunstnikul ja arhitektil Jüri Okasel endal, kes oma loomingu kontseptuaalse selguse ja rafineeritud esteetikaga on määratlenud ka selle retseptsiooni näo ja viisid.

Anu Põder. Haprus on vaprus

72dpi esikaas Anu P6der Koostanud Rebeka Põldsam
Tekstide autorid: Eha Komissarov, Rebeka Põldsam, Jan Verwoert
Kujundanud Brit Pavelson
144 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Tallinn 2017
ISBN 978-9949-485-66-6

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Anu Põder. Haprus on vaprus” (17.03.–06.08.2017). Anu Põder (1947–2013) oli üks eesti kaasaegse skulptuuri ja installatsiooni huvitavamaid kunstnikke. 1970. aastatel alustanud kunstniku looming käsitles peamiselt pereelu, sisemisi heitlusi ja tundemaailma, mida raamistasid nõukogude režiimi piiravad normid ja tabud. Tänu Anu Põdra kunstnikupositsioonile avaneb meile võimalus selgelt näha, kuidas mõjutab ühiskondlik areng indiviidi elu ja võimalusi, kuidas igast inimesest saab teise inimese kontekst. Oma aja skulptorite seas kasutas Põder erandlikult efemeerseid materjale: tekstiili, vaha, kipsi, seepi, epoliimi, plasti, puitu ning võttis teoste mõõdupuuks iseenda. Tema teosed isegi vananevad nagu inimesed: nad muudavad värvi, deformeeruvad, lagunevad, aga nende algne habras iseloom saab aja jooksul üha selgemaks ja kõnekamaks, pakkudes uusi tõlgendusvõimalusi terve Eesti lähiajaloo kohta.

IV B. Täiendusi nõukogude aja kunstiloole 3
Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel

untitled

Koostanud Elnara Taidre
Reproduktsioonide valik: Anna Romanova
Tekstide autorid: Anna Romanova, Eha Komissarov
Kujundanud Tuuli Aule
256 lk
Eesti, inglise ja vene keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Tallinn 2017
ISSN 2382-8048
ISBN 978-9949-485-65-9

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel” (03.03.–11.06.2017) ja on kolmas raamat sarjast „IV B. Täiendusi nõukogude aja kunstiloole”. Sari „Täiendusi nõukogude aja kunstiloole” kaasneb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiiva näitustega ning pakub sissevaateid nõukogude aja eesti kunsti.

Käesolev raamat käsitleb Moskva ja Tallinna kunstikontakte 1960.–1980. aastatel. Keskmesse on tõstetud Moskva–Tallinna kunstitelje kõige krestomaatilisemad esindajad Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel ning nende loomingu uuenduslikum osa, mis oli seotud nõukogude ajal omaette fenomeniks tõusnud populaarteadusliku materjali kirjastamisega, aga ka spetsiifiliste audiovisuaalsete lahenduste kasutamisega. Käsitluse diskursiivseks raamiks on tänapäevased arusaamad 20. sajandil fotograafia, kino, televisiooni jt uute pildiliste meediatega kaasnenud n-ö visuaalsest pöördest. Moskva–Tallinna kunstnikkonna interdistsiplinaarset ja tsitaadirohket kujundikeelt on analüüsitud kui teadlike visuaalsete kõrvutuste ja otsingute süsteemi.

Näituse ja raamatu koostamise juures on Kumu kunstimuuseumile olnud suurepärasteks partneriteks Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseum (MMOMA) ja Juri Sobolevi arhiivi kuraator Galina Metelitšenko, aga ka Riiklik Tretjakovi Galerii, Riiklik Filmimuuseum, Kultuurifond Jekaterina, Venemaa Riiklik Humanitaarülikool, Kaasaegse Kunsti Keskus Zarja, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnis ja Eva Vint, Raul Meel, Tenno-Pent Sooster, Vladimir Tarasov, Mihhail Alšibaja, Viktoria Motšalova, Ben Hellman, Igor Makarevitš.

Küllus ja kaduvus. Natüürmort Soome ja Baltimaade kogudest

KAANED.inddKoostanud Kerttu Männiste
Tekstide autorid: Fred Meijer, Matthias Depoorter, Minna Tuominen, Viktoria Markova, Jaan Elken, Kerttu Männiste
Kujundanud Peeter Laurits
144 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum
Tallinn 2017
ISBN 978-9949-485-64-2

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis toimuv näitus „Küllus ja kaduvus. Natüürmort Soome ja Baltimaade kogudest” (21.01.–14.05.2017) toob publikuni vaikelužanri kunsti 17. sajandist tänapäevani. Näitusega kaasneb rahvusvahelise autoriteringi analüütilisi artikleid sisaldav rikkalikult illustreeritud raamat. Vaikelužanri piirkondlikke eripärasid, teemasid ja ikonograafilisi tähendusi käsitlevad raamatus Euroopa tunnustatud natüürmordiuurijad.

Fred Meijer (RKD-Nederlands Instituut voor Kunstgeschiedenis) annab ülevaate žanri üldistest ajaloolistest, temaatilistest ja maalitehnilistest arengutest. Ühtaegu loodusteadlusliku ja kunstiloolise vaatenurga nii elavaid kui ka surnud linde kujutavatele kompositsioonidele pakub Matthias Depoorter (De Vlaamse Kunstcollectie). Hollandi päritolu Edwaert Collier’ loomingut vanitas-kunstnikuna käsitleb Minna Tuominen (Soome Rahvusgalerii, Sinebrychoffi kunstimuuseum). Viktoria Markova (A. Puškini nimeline riiklik kunstimuuseum) kaardistab žanri arengut Caravaggio uuenduslikust, manerismi liialduste asemel renessansilikku plastilisust taotlevast laadist barokse ruumi- ja vormidünaamikani. Kunstnik ja maalikunsti õppejõud Jaan Elken (Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia) võtab vaatluse alla Eesti nüüdiskunstnike loomingu, käsitledes natüürmordi erinevate aspektide tõlgendus- ja edasiarendusvõimalusi ning vaikelužanrit kui nüüdiskunsti eksperimentide katselava.

Värviraamat „Kadrioru lossi lood. Värvi ja nuputa”

Kadrioru_varviraamat_kaas_480x297_3mm.indd

Koostajanud Eneli Raal, Jane Meresmaa-Roos
Illustratsioonide autorid: Anu Kalm, Kätlin Tischler
Kujundanud Kätlin Tischler (EKM)
18 pilti värvimiseks-nuputamiseks, kleepsulehed
Tekstid eesti, inglise ja vene keeles
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum
Tallinn 2016
EAN 4742506005450

Värviraamatu piltidele jõudsid inimesed ja loomad, inglid ja ahjud ning palju muud Kadrioru kunstimuuseumi maalidelt ja Kadrioru lossi ruumidest. Leiad neid muuseumis ringi liikudes või internetis aadressil digikogu.ekm.ee.

Rode altar lähivaates

72dpi_esikaas_rode_altar_lahivaatesKoostanud Hilkka Hiiop, Merike Kurisoo
Kujundanud Villu Plink
152 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum
Tallinn 2016
ISBN 978-9949-485-60-4

Raamat koondab ja esitab uurimis- ja konserveerimisprojekti „Rode altar lähivaates” 2013–2016 tulemusi ja hetkeseisu. Uurimisprojekti osaliste kirjutatud artiklid esitlevad nüüdisaegsete loodusteaduslike ning pilditehnoloogiliste uuringute metoodikat, kasutamist ja tulemusi ühe hiliskeskaegse kunstiteose uurimisel. Rikkalikult illustreeritud ja ajaloolisi fotosid koondavast raamatust leiab ka Lübecki meistri Hermen Rode loomingut tutvustava ülevaate ja põhjaliku käsitluse Rode kappaltari restaureerimise ajaloost.

Tallinna Niguliste kiriku peaaltari kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu maailmas. Kappaltar telliti Lübecki meistri Hermen Rode töökojast ning see valmis 1478–1481. Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi projekt„Rode altar lähivaates” keskendub Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli  tehnilistele uuringutele ja konserveerimisele. Projektis on oluliseks pildindus- ja infotehnoloogiliste ning materjaliuuringute kaasamine, teose põhjalik dokumenteerimine ja info kaardistamine. Suurt tähelepanu pööratakse publiku kaasamisele haridusprogrammide, töötubade ja uurimistulemusi kajastavate multimeedialahenduste kaudu (veebileht, blogi, interaktiivne multimeediaprogramm, teadusveeb jne). Konserveerimis- ja uurimistöödest saab osa Niguliste muuseumis kohapeal, kuhu on üles seatud stuudio koos ajas kasvava näitusega.

Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve

72dpi esikaas Arhiivi ja arhitektuuri vahelKataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (17.09.2016–19.02.2017). Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele.

Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed.

Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje.

Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi.

„Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.” (G. Perec, tlk A. Saar)

Osta e-poest

Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis

72dpi_esikaas_varvide_dirigendidAutor: Bart C. Pushaw
Kujundanud Kätlin Tischler
136 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Tallinn 2016
ISBN 978-9949-485-58-1

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kumu kunstimuuseumis (18.11.2016–27.08.2017). Näituse ja raamatu „Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis“ idee taga on noor ameerika kunstiteadlane ja kuraator Bart C. Pushaw. Põhja- ja Baltimaade kunsti huvilisena on teda paelunud Eesti 20. sajandi alguse kunst, siinse pildikultuuri olemus ja arhetüübid. Nii on käesoleva näituse ja raamatu teema lähtunud ühest jõulisemast narratiivist Eesti omamütoloogias ja rahvusvahelises kuvandis – Eesti kui muusika, laulu ja laulupidude maa. Väljapoolt Eestit vaatav pilk on sageli siiras ja värske, tuues uusi tuuli kohapeal kinnistunud arusaamadesse ja näidates tuntud teemasid teises valguses. „Värvide dirigendid“ läheneb Eesti kunstiklassikale muusika ja helide kaudu, esitamata tavapärast kronoloogilist käsitlust ning jättes kõrvale rahvusluse ja stiiliküsimused. Üksikute alateemade (värvihelid, muusika ja modernsus, ürgsed helid, laulvad maastikud, džäss jne) all pakub näitusega kaasnev raamat rea subjektiivseid, lennukaid ja emotsionaalseid pildianalüüse, mis tegelevad mitte ainult vormi ja värvi heliliste allegooriatega, vaid avavad ka teoste sotsiaalkultuurilist sünnikonteksti.

Osta e-poest

Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas

 72dpi Juhan Kuus_kaas
Koostanud Kersti Koll, Kristel Laur, Toomas Järvet
Tekstide autorid: Gavin Furlonger, Ferit Düzyol, Birgit Püve, Kristel Laur, Toomas Järvet, Kersti Koll
Kujundanud Tuuli Aule
Maht 265 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Adamson-Ericu muuseum
Tallinn 2016

ISBN 978-9949-485-56-7

Näitus Adamson-Ericu muuseumis (19.08.2016–15.01.2017) ja sellega kaasnev raamat raamat „Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas” esitlevad esmakordselt Eestis eesti päritolu, Lõuna-Aafrikas sündinud ja töötanud silmapaistva ning rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud fotograafi Juhan Kuusi (1953–2015) loomingu ulatuslikku ülevaadet. Korraldajate soov on tuua siinmail seni peaaegu tundmatu maailmatasemega fotograaf ja ta looming vääriliselt Eesti kultuuriruumi ja kultuurilukku. Projekt jätkab Eesti Kunstimuuseumi üht pikaajalist töösuunda – väliseesti kunsti ja kultuuri kaardistamist, uurimist ja esitlemist.

17-aastase noorukina ajakirjanduses fotoreporteri tööd alustanud Juhan Kuusist kujunes tema 45 aasta pikkuse karjääri vältel üks Lõuna-Aafrika mõjukamaid ja radikaalsemaid fotograafe, kelle jäägitu pühendumise ja vahetu teravusega, kompromissitult sündmustega lähikontaktis võetud fotod leidsid tee maailma juhtivatesse pressiväljaannetesse, näitustele ja fotofestivalidele. Kümnete tunnustuste seas on ta Lõuna-Aafrikas mitmel korral valitud aasta fotograafiks ning ainsa eesti päritolu fotograafina on teda lausa kahel korral pärjatud maailma pressifoto prestiižseima tunnustusega – World Press Photo auhinnaga 1978. ja 1992. aastal.

Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis

EH_Kaaned_820x280+5mm.indd
Autor: Anu Allas
Kujundanud Külli Kaats
Maht 96 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Tallinn 2016
ISBN 978-9949-485-53-6

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis” (13.05.–09.10.2016). Näituse ja raamatu eesmärgiks pole olla kommentaar rahvusvahelise fotorealistliku kunsti foonil, vaid see uurib eesti hüperrealistlikku kunsti kui iseseisvat, kohalikele oludele ja ruumikogemusele tuginevat fenomeni. 1970. aastate keskpaigas ilmusid Eesti noortenäitustele teosed, mis olid maalitud ülimalt realistlikus laadis, aga midagi tundus nende juures justkui teisiti olevat. Laad, mis kiiresti leidis oma õige nime – hüperrealism –, levis noortekunstis kiiresti ning saavutas peaaegu koolkondliku tähenduse. Fotokunstilt laenatud kahemõõtmelise kujutusviisi imiteerimine ja uus motiivivalik tõi meie realismilembesse maalikunsti hoopis teistsuguse nägemise ja vaatamise kogemuse. See oli välispidiselt täpne ja kujutav, sisemiselt aga pärisreaalsust hülgav, vaid vahendatud ja töödeldud informatsiooni kasutav, ootamatult argine ja natuke kõle, romantiliselt kunstnikupositsioonilt distantseerunud.

Osta e-poest