Tulemid 2015

Henn Roode (1924-1974)
Jaanituli. 1961. Õli, lõuend

„Jaanituli” on üks omanäolisemaid žanrimaale Henn Roode mitmekülgsest loomingust ning sellega väärtuslikuks täienduseks Eesti Kunstimuuseumi maalikogule.

EKM ost

Jass Kaselaan
Nukkude väljak. 2014. Installatsioon

Jass Kaselaan on eesti noorema põlvkonna silmapaistvamaid skulptoreid, kelle loomingust on installatsioon „Nukkude väljak” esimeseks teoseks Eesti

Kunstimuuseumi kogus. Installatsioon on pälvinud 2014. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt välja antava Köler Prize’i, mis on muutunud oma rahvusvahelise žüriiga kiiresti mainekaimaks kaasaegse kunsti auhinnaks Eestis.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel

Jüri Arrak
Takso. 1966. Õli, lõuend

Jüri Arraku varane, abstraktsionismist ja sürrealismist mõjutatud maalilooming eristub selgelt kunstniku hilisemast, laiemale publikule tuttavast maaliloomingust.

Ehkki siit võib leida vihjeid väljakujunenud Arraku märktegelastega firmastiilile, on kunstnik kunstiinstituudi ja seal tekkinud rühmituse ANK`64 tegutsemisaastatel avatud väga erinevatele otsingutele, töötades nii leidesemeid kombineerivate assamblaažide, automatistlike joonistuste kui poolabstraktsete maalidega. „Takso” oma sulavateks ja tilkuvateks värvipindadeks muunduvate figuuridega on ühtlasi pühendus omal ajal Leningradis taksojuhina leiba teeninud Arraku noorusajale.

Eesti Kunstimuuseumi  Kunstisõprade Seltsi kingitus

Benjamin Vasserman
Avarus I. 2014. Digitaaltrükk

Benjamin Vasserman alustas 1980. aastatel värvilise sügavtrükiga (ofort, akvatinta) ning on liikunud suurte formaatide ja keerulise digitaalse tehnika suunas. Tema teostes on ruumilisus ühendatud geometrismiga. Sarjas “Avarus”  tegeleb kunstnik selliste probleemidega nagu värvi intensiivsus, ulmeruum, kosmose ja mikromaailma kokkupuude, variatsioonide paljusus ja visioonid alateadvuses.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel

Anu Põder (1947-2013)
Pikk kott. 1994. Tekstiil, plast
Kompositsioon rippuva peaga. 1994. Tekstiil, papp

Anu Põder oli üks eesti 20. sajandi II poole olulisemaid ja kaasaegsemalt mõtlevaid kunstnikke. Kolme aastakümne jooksul materialiseeris ta endale olulisi mälestusi, fakte ja emotsioone nii oma isiklikust elust kui ka sellest koduse elukeskkonna mälureservuaarist, kuhu pidas oluliseks üha uuesti naasta. Uuriva ja intellektuaalse kunstnikuna nägi ta maailma eelkõige kui skulptor ning kasutas kaasaegse skulptuuri kõige erinevamaid materjale ja vahendeid.

Maarja, Alice ja Saskia Kase kingitus

Olav Maran
Halb mälestus. 1964. Akvarell
Naine ja lind. 1963-1964. Akvarell

Olav Marani varased figuratiivsed akvarellid on valminud ajal, mil iseseisvasse ellu astunud kunstnik katsetas paralleelselt erinevate modernistlike kunstistiilidega. Seetõttu võib Marani toonasest loomingust leida otseseid viiteid mitmetele Euroopa modernismi meistritele, eriti aga läbipaistvas akvarellitehnikas eksperimenteerivale Paul Kleele, kelle kordumatus, teoreetiliselt läbitöötatud loomingus põimusid sürrealism ja abstraktsionism.

Olav Marani kingitus

DeStudio
Abatükk. 1993. Foto
Rinnatükk. 1993. Foto

Üks iseloomulikumaid näiteid DeStudio loomingus on segatehnikas valminud teos “Avignoni naised” (1993), mis lisaks fotokollaažile sisaldab ka hologramme.

Need on valmistanud Merila ja Lauritsa tellimusel Peterburis tegutsenud insener, 1993. aastal Eestisse näitusele jõudes markeeris see ühtlasi esimest selle meediumi kasutust Eestis.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel

Kaie Parts
Kaitskem vett. 1977. Alumiinium

Kaie Partsi skulptuur on oma lihtsa abstraheeriva kujundlikkusega väga ajastuomane, esindades päevakorrale tõusnud puhta looduse väärtustamist. Teoses, mida eksponeeriti 2014. aastal Kumu kunstimuuseumis näitusel “Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.-1970. aastatel” antud perioodi ühe tähtteosena, peegeldub autori suundumine tarbekunstile omaste väljendusvahendite juurest skulptuuri valdkonda, erandlik tehniline viimistlus ja suurejooneliselt mõjuv kujund.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel

Henrik Olvi (1894-1972)
Monumendi kavand. 1926. Puit

Autor kuulus 1920. aastail tegutsenud kunstnikeühendusse “Eesti Kunstnikkude Ryhm” ning erinevalt teistest rühma liikmetest rakendas Olvi oma konstruktivistlikke põhimõtteid mitte ainult maalis, vaid ka skulptuuris ja lavakujunduses. Ta lõi mitmeid arhitektuursete väikevormide projekte, kubistlik-konstruktivistlikke hauamälestiste kavandeid ja Vabadussõja monumente, milledest enamik on tänaseks teadmata kadunud. See teos on rahvuslikus kunstipärandis täiesti ainulaadne ja väga väärtuslik nii oma kujundlikkuse kui stiililoolise olemuse poolest.

Ranno Olvi kingitus

 

Henrik Olvi (1894-1972)
Monumendi kavand. 1926. Dolomiit

Teos on üks vähestest tänini säilinud konstruktivismist mõjustatud skulptuuridest. Autor kuulus 1920. aastatel tegutsenud kunstnikeühendusse Eesti Kunstnikkude Ryhm ja rakendas oma konstruktivistlikke põhimõtteid mitte ainult maalis, vaid ka skulptuuris ja lavakujunduses. Ta lõi mitmeid arhitektuursete väikevormide projekte, kubistlik-konstruktivistlikke hauamälestiste kavandeid ja Vabadussõja monumente. Vabadussõja monumentide kavandite hulka kuulub ka käesolev teos.

EKM ost

August Weizenberg (1837-1921)
Constance Poska portreebüst. 20. sajandi algus. Kips

Constance Poska (1870-1926; kuni abiellumiseni Jaan Poskaga 1895 Constance Ekström) büst on üks August Weizenbergi loomingu hilisperioodil valminud eesti rahvus- ja kultuuritegelastest valminud portreeskulptuure, mis toob meieni 19. sajandi lõpukümnendi ja 20. sajandi esimeste aastate tuntud rahvusliku liikumise tegelasi. Noore Constance Poska büst on valminud sajandi algul, mil ta oli juba abielus tulevase riigimehe, Tartu rahu ja eesti esimese põhiseaduse arhitektiga.

Veronika Arderi kingitus

DeStudio
DeStudio Maria. 1993/2015

1990. aastatel hakkas visuaalkultuuriline pilt Eestis muutuma, tekkis reklaamitööstus ning arenes moe- ja reklaamfoto. DeStudio, mis kasutas reklaamitööstusele omast visuaalset keelt kunstis ning reageeris samaaegselt toonastele sotsiaalsetele arengutele, tõi sisse nihestatud ja 1990. aastate “ajastufoobiatele” – HIV-ile ja AIDS-ile iseloomuliku haige ja destruktiivse kehakujundi. Äralõigatud silmaga portree näitleja Maria Avdjuškost on selle suuna iseloomulikumaid kohalikke näiteid.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel

Edgar Viies (1920-2006)
Autoportree. 1985. Kips

Eesti skulptuuri ajaloos erandlikult silmapaistvalt oma kaasaega tunnetanud skulptorina ja samas ka suurepärase modelleerijana on Edgar Viiese loodud “Autoportree”  meisterlik ning mõjub oma materjalikäsituse ajastuomaselt- 1980. aastatel loodud autoportree on meeleolukas ja elava modelleeringuga.

Virve Viiese kingitus

Endel Kõks (1912-1983)
Elektroonika XXXVI. 1963. Segatehnika, paber

1960. aastate alul katsetas Endel Kõks erinevaid võtteid nii graafikas kui ka maalis, sageli kõikvõimalikke tehnikaid kombineerides. Üks arvukamaid ja hinnatumaid sarju sellest ajast on „Elektroonika“ (1963). Eesti Kunstimuuseumi kogusse seni kuulunud kahe teose kõrval avardab kolmas lisandunud samasse sarja kuuluv „Elektroonika XXXVI“ ettekujutust kunstniku taotlustest.

Siiri Lepa kingitus

Heldur Viires
Embüonaalne. 1965. Monotüüpia, paber
Keelutsoon. 1968. Monotüüpia, paber

Monotüüpiat on Heldur Viires pidanud oma firmamärktehnikaks, milles kunstnik suutis välja arendada erilise virtuoossuse. Viirese varased, 1960. aastatel valminud monotüüpiad kujutavad endast strukturalistlikus laadis, mikroskoopilisi abstraktseid kompositsioone, milles kunstnik on järjepidevalt rakendanud korduse ja seerialisuse printsiipi.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel

Paul Burman (1888-1934)
Kolm Venda. Tempera, papp

Eesti kunsti klassiku Paul Burmani varasesse loominguperioodi paigutuv Tallinna vaade “Kolm Venda” annab iseloomulikult edasi Eesti esimeseks impressionistiks peetava kunstniku maalikeelt, mille iseloomulikeks joonteks võib pidada visandlikku laadi, komplementaarvärvuste ning soojade ja külmade toonide omavaheliste suhete arvestamist, lähtumist hetke muljetest ning valgusest.

Anna Salmineni kingitus

Leili Muuga
Roheline liikumine. 1988-2012. Õli, lõuend
Ohu joon II. (Reekviem hukkunud kadakatele). 1994-2011. Õli, lõuend

Leili Muuga rikas ja mitmekülgne looming on Eesti Kunstimuuseumis esindatud paljude portreede, lillemaalide ja figuraalkompositsioonide näol. Läbi aegade on kunstnikku köitnud Eestimaa loodus ja selle muutumine, eriti kadakased rannamaastikud Lohusalus ja saartel.

Leili Muuga kingitus

Anton Starkopf (1889-1966)
Vello-Marcelli Tiido portree. 1942. Kips

Anton Starkopfi loomingus on 1942. aastal valminud „Vello-Marcelli Tiido portree“ oluline kui maailmasõdade vahelisel perioodil eesti kunsti arenguloos esile tõusnud skulptori ja Pallase kunstipedagoogi sõja-aastail kodumaal valminud kunstiteos. Büst on väga tundlikult modelleeritud ja tugeva ajastuomase värvinguga.

Vello-Marcelli Tiido kingitus

Merike Estna
Sinine laguun. 2014. Installatsioon

Merike Estna on üks huvitavamaid noorema põlvkonna maalikunstnikke, kes võtab maalikunsti mõiste ja tähenduse osadeks lahti. Koos vormiliste muutustega, mida ta mahukas praktikas selgelt eristada saab, on tegutsemise jooksul muutunud ka tema mõtlemine. Üha enam esitab Estna maalikunstile dekonstrueerivaid küsimusi, tehes seda talle omasel, visuaalselt kergel ja mängleval toonil. Teda huvitab maalikunsti ja arhitektuuri suhe ning hierarhia: kas tähtsam on pilt seinal või võib osutuda teoseks hoopis maalitud sein; kust jookseb piir nn puhta ruumi ja kunstniku töö vahel?

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel

Elmar Kits (1913-1972)
Kohvik. 1965. Tempera, õli, lõuend

1960. aastate uuenduslik kunstiliikumine on tänapäeva Eestis rohket tähelepanu pälvinud. Selle aja ühe tippautori, Elmar Kitse värvikas abstraktne teos “Kohvik” (1965) peegeldab antud loomeperioodi ning on väärikaks täienduseks Eesti Kunstimuuseumi maalikogule.

EKM ost

Natalie Mei (1900-1975)
Kunstnik Karin Luts. 1929. Pliiats, akvarell, paber

Natalie Mei väike akvarellportree oma kaaskunstnikust Karin Lutsust (1904–1993) pärineb aastast 1929. Moodsas riietuses, lühikese mantli, lakk-kingade ja ridiküliga noor naine on kujutatud  karikatuurses võtmes. Natalie Mei, samuti kui Karin Luts, oli 1920. aastatel eesti naiskunstnike ja üldse naiste õiguste eest võitleja. Nii autor kui ka kujutatu kuuluvad eesti esimeste modernistlike naiskunstnike olulisemate esindajate hulka.

EKM ost

Natalie Mei. Kunstnik Karin Luts. 1929. Pliiats, akvarell, paber

Kunstnik Karin Luts. 1929. Pliiats, akvarell, paber

Raul Meel
Dilemma. Nägemine 1, punane. 1971. Siiditrükk, paber
Dilemma. Nägemine 2, punane. 1971. Siiditrükk, paber

Raul Meel esindab 1970.–1980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kõige nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meele soov rääkida üht keelt Lääne kunstiuuendusega tähendas lahtiütlemist tavapärastest, Eesti kunstisüsteemist endast välja kasvanud võimalustest ja tähistajatest. Inseneritaustaga kunstnik alustas 1970. aastal kunsti ja täppisteaduse dialoogi, mis rajas tee kontseptualistliku kunstimõiste tulekule Eestis ja tõestas, et ka kujutav kunst suudab kajastada kaasaegsete arengute poolt esilekutsutud vaimselt keerulisi probleeme. Meel oli esimene eesti kunstnik, kes pälvis laiema rahvusvahelise tunnustuse ja võttis oma töödega osa Euroopa avangardkunstile orienteeritud näitustest.
Raul Meel on alati tundnud, et ta vastutab oma loomingu eest. Tema 2014. aasta kevadel tehtud otsus kinkida väga suur osa oma loomingulisest paremikust Eesti Kunstimuuseumile kuulub selle hoolitsuse juurde.

Raul Meele kingitus.

Väino Tõnisson (1925-1991)
Laps ja linnud. Litograafia, paber
Paadimeistrid. 1963. Linoolõige, paber

Väino Tõnissoni vabagraafilised lehed iseloomustavad hästi autorit, olles täienduseks ta loomingu ülevaatele Eesti Kunstimuuseumi graafikakogus. Mere-, sadama-, saarelanike jne teemad on nõukogude-aegsele eesti graafikale tüüpilised, nagu ka üldistav, nurgeline ja mustvalge käsitlus.

 Ainikki Eiskopi kingitus


Nikolai Triik
(1884-1940)
Einar Hyllestedti portree. 1911. Õli, lõuend
Alviina Hyllestedti portree. 1911. Õli, lõuend

Kaks unikaalset portreed on maalitud 1911. aastal Kopenhaagenis Hyllestedt´ide perekonna juures. Alfred Vaga monograafia (Nikolai Triik. Tartu, Tallinn: Loodus, 1939, lk 45) kirjeldab Triigi Kopenhaagenis valminud töid, tuues välja ka portreed Ervin ja Alviina Hyllestedt´ist. Triigi loomingu käsitlemisel on portreed olnud siiani väga vähe tuntud ent on äärmiselt väärtuslikuks täienduseks Eesti Kunstimuuseumi maalikogule.

EKM ost

Aleksander Eller (1891-1971)
Tööstus. Enne 1936.a. Pronks, valu
Põllumajandus. Enne 1936.a. Pronks, valu

Aleksander Elleri reljeefide “Tööstus” ja “Põllumajandus” näol on tegemist kas eeltööde või pronksi valatud kavanditega 1936. aastal Tartu Panga hoone (praegu Haridusministeerium) vestibüüli loodud suurematele samanimelistele pronkspannoodele, mis on hoones säilinud tänaseni. Teosed kuuluvad 1930. aastate perioodi, mil autor tegeles ehitusplastikaga. 1930. aastaile iseloomulikku sügavalt rahvuslikku eetost kandvad reljeefid kujutavad Eestile aastakümnel iseloomulikke tööstus- ja põllumajandusvaldkondi, mida esindavad kummalgi pannool viis idealiseeritud inimfiguuri oma tegevusvaldkonda iseloomustava riietuse ja tööriistadega.

EKM ost

Kaljo Põllu (1934-2010)
Vanaisale. 1968. Puit, metall; segatehnika
Optilisse kaduvikku. 1968. Tempera, papp

Teosed kuuluvad kunstniku nn Tartu perioodi, mis on määratletav aastatega 1963-1972. Neil aastail oli Põllu looming eesti tollases nõukogude kunstielu kontekstis erandlikult eksperimenteeriv, hõlmates valdkondi nagu abstraktne, popilik ja opilik graafika- ja maalilooming, aga ka assamblaaž, mis ühendas enamasti maalitehnilisi elemente ready-made`i võimalustega.

EKM ost