Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis

(2014–2018)

Projekti eesmärk on Eesti Vabariigi 100. juubelil tuua rambivalgusse kunstnike roll Eesti loo kujundajana ning viia lõpuni 2012. aastal projektiga „Kunstnik ja Kleio. Balti ajaloo ja ajalooteadvuse pildid 19. sajandil” alanud Eesti ajaloopiltide uurimine.

Projekt lähtub 1990. aastatel Lääne humanitaarteadustes aset leidnud nn pildilisest pöördest ja arusaamast, et visuaalsed allikad (sh nii vanad kui ka kaasaegsed kunstiteosed) pole kirjalikega võrdväärsed mitte ainult ajaloo, vaid ka kaasaja uurimisel ja tuleviku kujundamisel.

Projekti raames võetakse vaatluse alla kujutavate kunstnike loodud ajaloopildid Eesti mineviku kohta. Ajaloopiltide all mõistetakse nii reaalselt toimunud ajaloosündmuste, nende eellugude ja järelmõjude kui ka minevikuteemaliste fantaasiate ja rahva eluolu kujutisi. Antud projekti puhul on teose kunstilisest kvaliteedist tähtsam pildil kujutatud motiiv (sündmus, isik, sõnum, moraal jne), selle tähendusjõud ja roll Eesti loos, samuti küsimus kunsti aktiivsest rollist rahvuse ajaloo tähtsündmuste, kangelaste ja juhtideede kanoniseerimisel.

Ajalooteemalised maalid, gravüürid, joonistused, aga ka tarbegraafika ja skulptuurid on ülimalt atraktiivne, kuid seni teenimatult vähe tähelepanu pälvinud osa Eesti kultuuripärandist. Projekt toob kokku Eesti ajaloopildid erinevatest mäluasutustest, milleks on Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, SA Läänemaa Muuseumid, SA Virumaa Muuseumid, Narva Muuseum, Pärnu Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Samuti on uuritavate teoste ringi kaasatud avalikes hoonetes ja ruumis olevad maalid ja skulptuurid.

Eesti mäluasutustes ja avalikus ruumis paiknevate ajaloopiltidega tegelemine võimaldab arutleda selle üle, kuidas on ajalugu ja kultuurimälu nii minevikus kui ka tänapäeval kunsti ja kultuurielu suunanud. Teisalt võimaldab see uurida, miks ja kuidas kunst mitte ainult ei peegelda, vaid ka kujundab suhtumist ajalukku ja ühiskondliku identiteedi teisenemisi.

Mitmeosaline ja -tasandiline projekt arvestab Eesti elanike ja külaliste erineva ajalookogemusega, pakub võimalust erinevate huvigruppide dialoogiks ning tutvustab noortele ajaloo visuaalseid representatsioone.

Lähivaatluse alla tulevad Eesti loo tähtsamad mõisted ja sümbolid, võtmesündmused ja -kangelased, nagu muinasmütoloogia, muistne priius ja vabadusvõitlus, kujutelmad selle võitluse jätkumisest Jüriöö ülestõusust kuni Mahtra sõjani, Vabadussõja paljuski kadunud pildistused jm mälupaigad, mille rahvuslikku mällu kinnistumisel on visuaalsed kujutised sageli mänginud juhtrolli. Ühtlasi juhitakse projekti kaudu tähelepanu vajadusele leida uusi suhestumisviise Eesti ajalooteemalise visuaalkultuuri ühtede kõige mahukamate, kuid ka kõige keerulisemate kihistustega – Teise maailmasõja ja eesti revolutsionääride-kommunistide „pildistustega” nõukogude perioodist.

pildistatud ajalugu

Samas uuritakse Lääne visuaalkultuuris ja ajaloomälus esile kerkinud „ajaloo raskuse” probleemi, mille tõttu on hakanud kaduma usk (eriti 20. sajandi) keerulise ajaloo „liiga lihtsa”, selge ja realistliku pildilise kujutamise võimalusse ning süvenenud arusaam, et kunstnikel on oma ja täiesti eriline roll ajaloo „läbi töötamisel” – ajaloo keerukuse ning eri tõlgenduste ja vaatenurkade uurimisel ja tunnetamisel.

Uurimistöö kokkuvõtteks on 2018. aastal toimuv Eesti ajaloopiltide teemaline näitus ja sellega kaasnev monograafia.

Projekti põhitäitjad:

Tiina-Mall Kreem, kunstiajaloolane (Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum)

Linda Kaljundi, ajaloolane (Tallinna Ülikool)

Projekt EV 100 lehel