Paberalusel õlimaalide konserveerimine. Praktilisi lahendusi Eesti Kunstimuuseumi maalikogust pärinevate Ado Vabbe teoste näitel.

Margit Pajupuu. Eesti Kunstimuuseum, paberalusel kunstiteoste konservaator

margit.pajupuu@ekm.ee

Kärt Lend, MA. Rahvusarhiiv, konservaator

kartlend1905@gmail.com

 

 

Alljärgnev kirjutis on täienduseks Renovatumi artiklile „Paberalusel õlimaalide konserveerimine. Mõtisklusi ja praktilisi lahendusi Ado Vabbe teoste näitel“, kus käsitletakse põhjalikumalt kuue Vabbe teose erinevaid konserveerimismeetodeid.

https://renovatum.ee/autor/paberalusel-olimaalide-konserveerimine-motisklusi-ja-praktilisi-lahendusi-ado-vabbe-teoste

 

M 4806 Ado Vabbe „Maastik“

Iseloomustus:

Paksemat sorti ligniinivaba Räpina paber.

Teose servad on väga pruunikad. Verso-poolel ebaühtlased pruunikad laigud.

Õlivärvi nakkuvus paberile on hea, värvivaringud puuduvad. Teos on kaalult väga raske.

 

Meetod:

Teose verso-poolele liimiti 35g/m2 jaapani kozo paberist äärisribad 6% Klucel-G-ga etanoolis. Seejärel asetati maal suruõhupressi.

Pärast ääriste kuivamist fikseeriti teos nende abil nisutärklisega kahekordsele 3 mm paksusele arhiivipüsivale papile.

Seejärel asetati teos üheks ööpäevaks pehmete viltide vahele kerge vajutise alla.

Põhjendus:

Kuna paber oli paksema ja tugevama iseloomuga ning maalikihi ja paberi omavaheline nakkuvus oli hea, otsustati, et üleni taustamine pole vajalik. Äärised olid piisavalt laiad ja ulatusid verso-poolel 1,5 cm ulatuses üle maalingu-kihi, millega tagati tervele lehele ühtlane toestus. Äärised andsid võimaluse fikseerida teos arhiivipüsivale papile, kust on see vajaduse korral võimalik lihtsalt eemaldada. Kahekordne papp andis stabiilse ja paindumatu aluse.

 

M 5787 Ado Vabbe „Soomaastik“

Iseloomustus:

Õhuke, habras, nahkjas ja õlist täielikult läbiimbunud paber. Teos tervikuna õlist nii läbiimbunud, et originaalpaberit ei ole võimalik tuvastada.

Makrovõtteid analüüsides võib eeldada, et paberipinda on enne maalimist õliga immutatud.

Õlivärvi nakkuvus paberile on hea, kadusid võib täheldada murdejoonte harjadel.

 

Meetod:

Taustatud 40 g/m2 jaapani kozo paberile 6% Klucel-G-ga etanoolis ja asetati suruõhupressi.

 

Taustapaber jäeti igast servast ca 5 cm maali mõõtmetest suurem. Seejärel fikseeriti maal nisutärklisega teose servadest 1 mm suurema formaadiga kahekordsele arhiivipüsivale papile, pärast mida asetati kergesse pressi kuivama.

Põhjendus:

Teose aluspaber oli äärmiselt habras ning vajas terves ulatuses toestust. Seetõttu otsustati see taustada üleni paksemat sorti jaapani paberile. Kuna teose pind oli kergelt lainjalt deformeerunud, sobis delikaatne suruõhu press taustamisel iseäranis hästi.

 

M 4113 Ado Vabbe „Puu“

Iseloomustus:

Õhuke, õlist täielikult läbiimbunud paberil olev maal.

Makrovõtteid analüüsides võib eeldada, et paberipinda on enne maalimist õliga immutatud.

Värvivaringuid ei esine.

 

Meetod:

Taustati suruõhupressi abil 40 g/m2 jaapani kozo paberile nisutärklisega.

Taustapaber jäeti igast servast ca. 5 cm maali mõõtmetest suurem.

Seejärel fikseeriti nisutärklisega teose servadest 1 mm suurema formaadiga kahekordsele arhiivipüsivale papile, pärast mida asetati kergesse pressi kuivama.

 

Põhjendus:

Selle teose puhul valiti samuti üldine taustamine, kuna aluspaber oli sedavõrd halvas seisus, et vajas tervenisti toestust. Liimaineks valiti nisutärklis, mis liimis küll hästi, kuid oma suure veesisalduse tõttu niisutas taustapaberit liigselt ning kuivades jäid servad pisut lokkima.

Jaapani paber venis nisutärklist kasutades rohkem kui Klucel-G puhul. Teost papile sirutades ning jaapani paberisse sälke lõigates sai deformatsioone vähendada.

 

M 4111 Ado Vabbe „Naine maastiku taustal“

Iseloomustus:

Paber on õhuke, väga habras ja deformatsioonides.

Probleemiks on tugevamate murdejoonte harjadel värvikihi kaod ja –irdumine.

Maalipind väga pastoosne.

 

Meetod:

Teos taustati üleni Honeycomb plaadile 6% Klucel G-ga etanoolis.

1h suruõhu pressi, seejärel kergesse tavapressi.

 

Põhjendus:

Värvivaringute tõttu vajas toestust ja üldist taustamist.

Tycore Honeycomb on kärgstruktuuriga kihiline pabermaterjal, enim kasutuses suuremõõtmeliste objektide toestamiseks, kuna on kaalult kerge, aga samas mehaaniliselt väga stabiilne.

Oluline on silmas pidada, et sellel materjali tohib liimainena kasutada vaid etanoolipõhist liimainet. Seetõttu osutus siinkohal valituks Klucel G etanoolis.

Äärmiselt oluline on jälgida et teose ja plaadi kiusuunad ühtiksid!

 

M 5599 Ado Vabbe „Köögis“

Iseloomustus:

Kriidise kattekihiga õhukesele ligniinisisaldusega paberile maalitud teos. Ligniinisisaldusega paber on kaetud recto- ja verso-poolelt kriidise kattekihiga.

Õlivärv hästi paberile kinnitunud, sest kriit teeb pinna poorsemaks.

Meetod:

35g/m2 jaapani kozo paberist ca. 4 cm äärisribade liimimine teose verso-poolele nisutärklisega.

Pärast ääriste kuivamist fikseeriti teos nende abil nisutärklisega kahekordsele 3 mm paksusele arhiivipüsivale papile ja asetati suruõhu pressi.

Seejärel üheks ööpäevaks pehmete viltide vahele kerge vajutise alla.

 

 

Äärised liimiti ca. 1 cm ulatuses teose verso-poolele: värvikiht oli õhem ning paber ei vajanud laiemaid ribasid. Nisutärklises sisalduv niiskus deformeeris veidi jaapani paberit, kuid papile pingutades ning sälke sisse lõigates sai seda deformatsiooni vähendada.

 

M 5788 Ado Vabbe „Deemon“

Iseloomustus:

Kriidipaberile maalitud teos: ligniinisisaldusega paber on recto– ja verso poolelt kaetud kriidise kattekihiga.

Õlivärv on hästi paberile kinnitunud, sest kriit teeb pinna poorsemaks.

Teose põhiprobleemiks olid mehaanilised kahjustused, rebendid ja sellest tulenevad värvivaringud. Värvikiht ühtlane ja sile.

 

Meetod:

Taustati nisutärklisega arhiivipüsivale 1,5 mm paksusele arhiivipüsivale papile.

 

Põhjendus:

Otsus taustada teos üleni papile tulenes rebenditest, mida oleks jäiga õlivärvikihi tõttu keeruline muul moel parandada. Papp andis teosele ühtlase toestuse.          

Sellegipoolest oli mõtlemiskohaks veepõhise nisutärklise kasutamine liimainena. Seda just paberi põhistruktuuri – tselluloosi happelise hüdrolüüsi kontekstis. Oma molekuli bipolaarse ehituse ja sellest tulenevate omaduste tõttu on vesi selle reaktsiooni oluline osaline. Samas on liimimise käigus vee mõju lühiajaline.

 

Kokkuvõte.

Käesoleva projekti jaoks valitud kuuel Ado Vabbe maalil otsustasime kasutada kuut erinevat praktilist võtet, sest autor on maalinud oma kunstiteosed väga erinevatele paberisortidele. Samuti andis meile võttestiku nüansside erisus võimaluse tulemusi omavahel võrrelda ja järeldusi teha.

Uurimistöö tulemusena sai selgeks, et universaalset lahendust kõikidele Vabbe paberalustel teostele ei ole. Iga teos on nii tehnikalt kui ka materjalide valikus erisugune ja vajab individuaalset lähenemist. Vabbe projektis kirjeldatu on koostatud tuginedes kaasaegsetele konserveerimispõhimõtetele, andes võimaluse teoseid taas eksponeeritavasse vormi viia.

Töö Vabbe teoste ning paberalusel õlimaalidega pole veel lõppenud. Loodetavasti jätkub samateemaline uurimistöö Eestis kui ka mujal reaalteadusliku kompetentsi raamides.