Mikkeli muuseumi trükised 2018

Rahakunst ja Eesti 1918–2018

Autorid: Tiina-Mall Kreem ja Triin Siiner
Toimetanud Linda Kaljundi
Kujundus ja pilditöötlus: Angelika Schneider
216 lk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Mikkeli muuseum
Tallinn 2018
ISBN 978-9949-485-91-8

Näitusega „Rahakunst“ (01.12.2018–10.03.2019 Mikkeli muuseumis) kaasnev raamat käsitleb Eesti kunsti ja rahakunsti seoseid ning vaatleb Eesti ajalugu, identiteedi loomist ja muutumist rahatähtede ja neil kujutatud motiivide ja kunstiteoste kaudu. Pole ju raha pelgalt makse- ja arveldusvahend, vaid ka sümbol – rahatähed kõnelevad riigi suveräänsusest või selle puudumisest, poliitilistest ja ühiskondlikest oludest, riigi valitsejatest, rahvast ja enesekuvandist.
Saja aasta jooksul on Eesti inimeste rahakotist läbi käinud üle tosina erineva raha. Perioode, mil käibel on olnud päris oma Eesti raha, on seejuures olnud kolm: aastatel 1919–1927 kehtis Eesti mark ning aastatel 1928–1940 ja 1992–2010 Eesti kroon. Erinevalt okupatsiooniaegsetest Saksa markadest ja Nõukogude rubladest on alates 2011. aastast käibiv euro Eesti enda valik. Üleminek kroonilt eurole ja euroala ühtse kujundusega pangatähtede kasutuselevõtt ei toonud siiski kaasa Eesti rahakunsti hääbumist. Selle uueks lavaks said 2-eurosed mälestus- ja meenemündid, mis peegeldavad ja loovad meie identiteeti samamoodi nagu Eesti ajaloolised margad ja kroonidki.
100 aasta vaates hakkab Eesti rahade juures silma, et ikka ja jälle on pöördutud kunstiklassika poole ning enamasti just riigi ülesehituse aegadel – vabariigi esimesi marku ja taasiseseisvunud Eesti kroone kujundades. Nii on Eesti rahadele ja seeläbi ka rahakasutaja taskusse jõudnud näiteks Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“, Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“ ja Kristjan Raua „Kalevipoeg põrguväravas“. Lisaks valikule Eestis ajavahemikul 1918–2018 käibinud rahadest ja nende kujunduses kasutatud eesti kunstiklassikast sisaldab raamat valiku kunstnik Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maale, mis on inspireeritud Eesti raha ajaloost.
Näituse ja raamatuga „Rahakunst“ tähistab Eesti Pank koos Eesti Kunstimuuseumiga oma 100. aastapäeva ja teeb kummarduse Eesti rahakunstile ja kunstnikele, kelle looming on aidanud luua ja hoida Eesti rahva usaldust oma raha vastu ning mõtestada Eesti identiteeti.

Päästetud pühadus. Ikoonid Nikolai Kormašovi kogust

Raamatu koostajad: Andrei Kormašov, Orest Kormašov, Aleksandra Murre
Tekstide autorid: Orest Kormašov, Andrei Kormašov, Mai Levin, Natalia Komaško
Toimetajad: Aleksandra Murre, Natalia Komaško
Kujundus ja pilditöötlus: Andrei Kormašov, Kätlin Tischler
240 lk
Eesti, inglise ja vene keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Mikkeli muuseum
Tallinn 2018
ISBN 978-9949-485-81-9

Osta e-poest

Raamat kaasneb Mikkeli muuseumi näitusega „Päästetud pühadus. Ikoonid Nikolai Kormašovi kogust“ (11.04.–11.11.2018). Maalikunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) ikoonide kogu on mitmes mõttes erandlik. „Päästetud pühadus“ pole pelgalt näituse pealkiri, vaid selle kogu kujunemise taga seisnud pikaajaline ennastsalgav tegevus ja elufilosoofia. Nikolai Kormašov, kelle kunstnikuks tõusmise teel oli mitmeid saatuslikke pöördepunkte, jõudis ka ise päästa mitmeid juba hävimisohus pühapilte.

See haruldasi ikoone sisaldav kogu kujunes rännakutel Põhja-Venemaale, Petserimaale, sünnikodusse Muromisse ning ligipääsmatuisse paikadesse rajatud vanausuliste küladesse. Koos pühapiltide leidmise lugudega räägib näitus ja käesolev kataloog nende keerulisest saatusest ning rollist 20. sajandi teise poole kunstis ja vaimses kultuuris. See on esmakordne kogu avalikustamine nii suures ulatuses, mis kahtlemata on oluliseks panuseks Vana-Vene kunsti uurimisse, sest siin on mitmeid ikoone sellistest Põhja-Venemaa piirkondadest, mille ikoonitöökojad olid omal ajal tuntud ja produktiivsed, kuid tänapäevani on neist säilinud vaid üksikud näited. Kormašovi kogu teeb teaduslikus mõttes eriti oluliseks üsna täpne ikoonide leiukoha info, mis võimaldab taastada terveid lõike kindla piirkonna ajaloos.

Näitusele ja kataloogi jõudsid kõige olulisemad, kuid mitte kõik ikoonid Kormašovi kogust. Ikoonide atribueerimisel ja dateerimisel osales suur hulk Venemaa kolleege, eesotsas Natalia Komaškoga, kelle panust on raske üle hinnata. Käesolev raamat on oluline sündmus nii Eesti Kunstimuuseumi, Nikolai Kormašovi kogu omanike kui ka Vana-Vene kunsti uurijate ja laiema huviliste ringi jaoks.

Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest

Koostajad: Anu Allikvee, Greta Koppel, Aleksandra Murre
Tekstide autorid: Arkadi Ippolitov, Aleksandra Murre
Kujundanud Liina Siib
304 lk
Eesti, inglise ja vene keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Mikkeli muuseum
Tallinn 2018
ISBN 978-9949-485-74-1

Osta e-poest

Raamat kaasneb näitusega „Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest“ Mikkeli muuseumis (21.10.2017–11.03.2018) ja pakub lugejatele võimalust silmitseda enamiku ajast hoidlates peituvate 16. sajandi võluvate ja ülimalt meisterlike gravüüride pilte. Raamat sisaldab mahukat, manerismi olemust ja maneristlikku graafikat käsitlevat artiklit Venemaa silmapaistvalt kunstiajaloolaselt, Riikliku Ermitaaži Itaalia graafika kogu hoidjalt Arkadi Ippolitovilt. Selle artikli näol on tegemist ainsa selle ajastu kunsti kokkuvõtlikult käsitleva avaldatud kirjutisega eesti keeles.

Manerismiperioodi estampe on Eesti kogudes suhteliselt vähe, kuid eri kollektsioonidest pärit graafilisi lehti koondades oli võimalik esitada mitmekülgne ja paljusid manerismi käsitlemise puhul olulisi teemasid ning suundumusi kajastav tervik. Reprodutseeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi kogust, Eesti Rahvusraamatukogust, Rahvusarhiivist, erakollektsioonidest ning märkimisväärne hulk olulisi teoseid pärineb Tartu Ülikooli kogudest, mis on praegu jagunenud Tartu Ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi kollektsioonide vahel. Raamat „Rooma stiilis“ avalikustab esmakordselt kõiki neid teoseid koos, luues laiapõhjalise ülevaate Eestis leiduvast maneristlikust graafikakunstist.