Teekond kunstiajaloolises metsas – näitus Kumu kunstimuuseumis

Eesti Kunstimuuseum
Kumu kunstimuuseum
Pressiteade
28.06.2019

 

Teekond kunstiajaloolises metsas – näitus Kumu kunstimuuseumis

Neljapäeval, 4. juulil avatakse Kumu suures saalis näitus „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“. Tegemist on võimsa projektiga, kus 25 kaasaegset kunstnikku on valinud Eesti Kunstimuuseumi kogudest ja arhiividest teoseid ligi 50 autorilt, kellega koos üles astuda. Otsustamisõiguse, kuidas muuseumi kogudesse kuuluvaid töid näitusel käsitleda, jättis kuraator Eha Komissarov kunstnikele.

Kuraator kutsus näitusel osalema eesti ja rahvusvahelised kunstnikud, kes aitavad tähistada Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit, luues muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti. Näitus inspireerib dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel ning toob esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana.


Kollaaž: Paul Raud. Talu motiiv. 1896–1898. Eesti Kunstimuuseum / Kristi Kongi. Kavand installatsioonile „Nähtav nähtamatu“ (hommage Henn Roodele). 2019. Kunstniku loal / Jan Van Imschoot. Amore Dormiente. 2018. Kunstniku loal

Moodsa ja kaasaegse kunstniku suhted pärandiga pakuvad mõtlemapanevaid kõveraid: 19. sajandil õpiti kunstiakadeemiates maalimist kopeerimise kaudu, et saada osa klassika väest, 20. sajandi kunstirevolutsioon võttis sõna traditsioonide vastu. 21. sajandil defineerib kunstnik oma teost sageli kui uurimust, eesmärgiga survestada kogunenud teadmisi ja kunstiajaloolisi käsitlusi, mis pole kunagi lõplikud ja võivad avaneda uuelt senitundmatult küljelt. „Tänaseks on meil tegemist üha kasvava trendiga, mis hõlmab ajaloolist kirjeldust, arhiivi, dokumente, väljakaevamist, monumente, ümberehitamise ja taas-lavastamise kunsti, tõendusmaterjali – mida eelistab üha rohkem eri vanuses ja erinevat päritolu kunstnikke. Võime seda nimetada „meta-ajalooliseks lähenemiseks“, mis on tähtis paljude kunstiteoste puhul, mis võtavad omaks kuratoorse loomuse,” kirjutab Dieter Roelstraete. 21. sajandi muuseum järgib pingsa huviga kunstnike meta-ajaloolist liikumist, defineerides protsessi, mille eesmärgiks on mineviku kujutamine oleviku vaatepunktist, ajalooülese mõtlemisena.

„Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ kutsub vaataja rännakule kunstiajaloolisesse metsa ja hoolitseb selle eest, et see kulgeks vabalt, hälbides peateedelt hõrkudele kõrvalradadele, mille kohta kunstiajalugu pole veel midagi lõplikku ega paikapidavat ütelnud.

Kuraator lähtus kunstnike kutsumisel nende loominguprofiilist ja eesmärgist kaasata näitusele erinevad meediad. Mitmed kutsutud kunstnikud tegid neid huvitavate teoste esmavaliku muuseumide elektroonilise andmebaasi MuISi ja Eesti Kunstimuuseumi digikogu põhjal, millele järgnes töö kogudes. Nii kujunes näitusel esitletavate teoste ajaliseks ulatuvuseks 17.–21. sajand.

Näitus paistab silma meediate ja vaatekohtade mitmekesisusega. Ajalugu esitavad uutest vaatepunktidest Taavi Talve ja Sten Saarits, Kirke Kangro ja Jacob Jessen (DK), Jass Kaselaan, RLOALUARNAD, Jonna Kina (FIN); (auto)biograafiliste käsitlustega üllatavad vaatajat Kaido Ole ja Jaanus Samma; feministliku kunstipraktika teemadega tegelevad Laura Kuusk ja Marge Monko; Merike Estna ja Kristi Kongi installatsioonid on dialoogis lähiminevikust tuntud eesti maalijatega; Alice Kask ja Tõnis Saadoja töötavad ajaloolise kunstiklassikaga; Vladimir Dubossarsky (RUS) tunneb huvi võitlusteemade kajastamise vastu eri ajastutel; Jan Van Imschoot (BE) konstrueerib barokk-anarhia mõistet. Kutsutud kunstnike kõrval kätkeb näitus ka mitmeid eriprojekte. Neli Eesti Kunstiakadeemia maaliala üliõpilast – Georg Kaasik, Joel Jõevee, Olev Kuma ja Eero Alev – saavad võimaluse astuda dialoogi kunstipärandiga. Maria Arusoo kuraatoriprojekt hargneb naise keha teema ümber ning selle keskpunktis on Aili Vindi graafika ja Serbia kunstniku Ivana Bašići skulptuurid. Märksõna „Lillede järelelu“ all eksponeerivad kunstnikud Foxy Haze ja Jennifer Steinkamp (USA) tänaseks marginaliseerunud kunstižanritele osaks saanud järelelu kaasaegsetes kunstiprojektides.

Näitus järgib leksikoni põhimõtet ja teeviitadena on kasutusel projekti tutvustavad märksõnad. Osalevad kunstnikud ja kuraatorid kirjeldavad saalitrükises oma valikuid ja näituseks valminud töid. Samuti leiab trükisest Eesti Kunstimuuseumi kogudest eksponeeritud teoste ja nende autorite lühitutvustused.

Kuraator: Eha Komissarov
Külaliskuraator: Maria Arusoo
Koordinaator: Tiiu Parbus
Näituse kujundaja: Neeme Külm
Näituse graafilise tunnuskujunduse kontseptsioon: Asko Künnap
Graafiline disain: Tuuli Aule

Osalevad kunstnikud:
Eero Alev, Ivana Bašić, Vladimir Dubossarsky, Merike Estna, Foxy Haze, Jacob Jessen, Joel Jõevee, Georg Kaasik, Kirke Kangro, Jass Kaselaan, Alice Kask, Jonna Kina, Kristi Kongi, Laura Kuusk, Olev Kuma, Marge Monko, Kaido Ole, RLOALUARNAD, Tõnis Saadoja, Sten Saarits, Jaanus Samma, Jennifer Steinkamp, Taavi Talve, Jan Van Imschoot.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, British Council, Frame Finland, Flanders, State of the Art, Tallinna Kaubamaja, Nordic Hotel Forum, Akzo Nobel

Täname: Eesti Suursaatkond Moskvas, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, galerii Templon, Paris – Brussels, Marlborough’ galerii (New York ja London), greengrassi (London), Novembar galerii (Belgrad), Anna Tamm, Valge Kuup, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond

Näituse pressialbum asub siin.

Näitus on avatud kuni 10. novembrini 2019

Lisainfo:

Tiiu Parbus
Näituste koordinaator
Kumu kunstimuuseum
Tel +372 5912 9805
tiiu.parbus@ekm.ee

Karel Zova
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Kunstimuuseum
Tel +372 5308 4465
karel.zova@ekm.ee