Tagasi kalendrisse

LOSSIMUUSIKA

LOSSIMUUSIKA

Aeg: 25.03.18  17:00–18:15
Asukoht: Kadrioru kunstimuuseum
Hind: 12 / 8 €

Hedwig Swimberghe – klarnet (Belgia)
Mari-Liis Uibo – viiul
Toomas Nestor – vioola
Aare Tammesalu – tšello

Kavas
Iwan Müller (1786–1854)
Klarnetikvartett nr 1 B-duur
Allegro
Adagio con espressione
Polonaise

Boudewijn Buckinx (1945)
El tiempo y la soledad klarnetile, viiulile ja tšellole BBWV 2007.38

Giovanni Battista Cirri (1724–1808)
Duo viiulile ja tšellole G-duur op 12 nr 4
Allegro con brio
Adagio
Rondo, allegro

Bernhard Hendrik Crusell (1775–1838)
Klarnetikvartett nr 1 Es-duur op 2
Poco adagio-allegro
Romanze, cantabile
Menuetto, allegro
Rondo, allegro vivace

Kontsert toimub koostöös agentuuriga specs´n´arts.

Iwan Müller on pillimeistri ja virtuoosina klarneti arenguloos tuntumaid isikuid. Ta sündis Tallinnas (ehk tollase nimega Revalis) või selle lähistel, tõelise maailmakodanikuna veetis aga suure osa elust Euroopa eri paigus. Olles mõnda aega töötanud Peterburis kammermuusikuna, otsustas Müller rändvirtuoosi majanduslikult riskantse kutse kasuks, millega haakus lahutamatuna tema kui pillimeistri tegevus. Aasta 1812 on klarneti ajaloos üks tähendusrikkamaid. Iwan Müller esitles siis Pariisi Konservatooriumi hindamiskomisjonile täiustatud 13 klapiga klarnetit, mis läks ajalukku nimetuse clarinette omnitonique all. Erinevalt varasematest väiksema klappide arvuga klarnetitest oli sellega võimalik puhtalt mängida kõikides helistikes, mistõttu vähenes vajadus erinevas häälestuses pillide järele, niisamuti muutus palju lihtsamaks kiirete kromaatiliste käikude esitamine. Katsetusi klarneti täiustamiseks tegid tollal teisedki meistrid, kuid heade kõlaomaduste ja klapipatjade töökindluse poolest oli Mülleril nende ees veenev edumaa. Clarinette omnitonique ei saanud sugugi kohe teenitud heakskiitu, peagi kujunes sellest aga ajastu populaarseim klarnet ning lähtepunkt mitmele hilisemale mõjukale pillimeistrile. Kujutlegem seninägematute tehniliste võimalustega pilli oma aja ühe meisterlikuma interpreedi käes – ja olemegi leidnud põhjuse, miks Iwan Mülleri kontserdid tekitasid Euroopa suurlinnades mitme aastakümne vältel elevust ja imetlust. Peale kõige muu oli Iwan Müller ka viljakas helilooja, kelle pärandisse kuulub näiteks kuus klarnetikontserti, kaks klarnetikvartetti, palu klarnetile ja klaverile ning arvukalt muid teoseid erinevatele koosseisudele, millest nii mõnedki esitavad klarnetistile jahmatavaid mängutehnilisi nõudmisi. Nendest teostest olid omal ajal huvitatud mainekad kirjastused, hiljem aga vajus valdav osa Mülleri loomingust unustusse ning ootab täna jätkuvalt taasavastamist. Omamoodi harulduseks võib pidada ka Kvartetti nr 1 B-duur klarnetile, viiulile, vioolale ja tšellole, mis valmis tõenäoliselt enne 1820. aastat. Teos sobib hästi täiustatud klarneti võimaluste demonstreerimiseks: esimeses ja kolmandas osas pannakse clarinette omnitonique proovile kiirete passaažidega, aeglane teine osa näitab instrumendi kõlblikkust keerulisemas helistikus (Ges-duuris). Mülleri Klarnetikvartett B-duur on suurepärane ajadokument, kus kajastuvad ilmekalt 19. sajandi alguskümnendite pilliehituse püüdlused ning ajastu muusikamaitse, samas suudab teos kindlasti haarata ka tänast publikut ning äratada temas Iwan Mülleri kui helilooja vastu suuremat huvi.
Tekst – Aare Tool

Belgia helilooja Boudewijn Buckinx (s 1945) pühendus muusikale juba varases eas. 1963. aastast tegutses ta ühenduses WHAM (Working Group for Contemporary and Topical Music), mis esitas peamiselt Christian Wolfi, Cornelius Cardew and John Cage´i teoseid. Heliloojana on ta tüüpiline postmodernist, kelle mitte liiga tõsise, kohati provokatiivsete pealkirjadega loomingu tüüpilisteks näideteks on 1001 sonaati viiulile ja klaverile ning 9 lõpetamata sümfooniat. 1001 Sonaati kanti tervikuna ette Darmstadtis 1988, Brüsselis 1989, Ghentis 1994 ja Kielis (1998). Buckinxi teoseid on mängitud Genti Kaasaegse Muusika Nädalal, Ferienkurse raames Darmstadtis, Tampere Biennaalil, North American New Music Festival´il Buffalos, Bukarestis and Aradis Rumeenias. 1993 leidis aset 9-päevane Buckinx Festival Gentis vanast tuletõrjedepoost ümberehitatud mainekas kontserdimajas Rode Pomp (Punane Pump). Buckinxi ulatuslik looming sisaldab 4 ooperit: “Karoena”, “Socrates”, “Le Valchirie”, “Van Alle Tijden”, teoseid häälele ja kammeransamblile jne. 2000. aastal komponeeris ta “ZEN Reekviemi” tenorile, bartitonile, meeskoorile ja kammerorkestrile ning “Nietzsche Talk Show” tenorile ja bändile.

18. sajandi Itaalia helilooja ja tšellist Giovanni Battista Cirri omandas muusikalise hariduse koduses ringis, kus teda õpetas vend Ignazio ja hiljem Bolognas Giovanni Battista Martini juures. 1759. aastal sai temast “Accademia Filarmonica” liige. Pariisis kirjastati tema esimesed teosed ja neid esitati kuulsas sarjas Concert Spirituel. 1764 asus Cirri elema Londonisse, teenides muusikadirektorina leiba aristokraatide õukondades ja esinedes sageli avalikel kontsertidel, sh populaarsetel Bach-Abeli muusikaõhtutel.
Ta oli kaastegev 8-aastase Mozarti esimesel avalikul esinemisel Londonis. Inglismaal komponeeris Cirri rea teoseid, peamiselt muidugi oma lemmiküpillile tšellole. 1780 pöördus ta tagasi kodulinna Forlisse tegutsedes kirikumuusikuna ja olles samal ajal Naapolis Teatro dei Fiorentini orkestri soolotšellist.

Heliloojat, klarnetisti ja tõlkijat Bernhard Henrik Cruselli peetakse enne Sibeliust üheks tähtsamaks rahvusvaheliselt tuntud soome heliloojaks. Ta sündis Soomes Nystadis (Uusikaupunki), veetis aga enamiku oma elust Rootsis. Crusell omandas muusikateooria- ja kompositsioonialaseid teadmisi Daniel Britzi, Abbé Vogleri, Henri Bertoni ja François-Joseph Gosseci juures ning klarnetimängu õpetasid talle lühiajaliselt Franz Tausch ja Jean Xavier Lefèvre. Väga pikalt – 40 aastat – oli ta seotud Stockholmi Kuningliku õukonnaorkestriga ning saavutas nii Rootsis kui ka rahvusvahelisel areenil suurepärase klarnetisti maine kauni laulva tooni ning eriti pianissimo-mänguga. Lisaks suurepärastele interpreedivõimetele tõlkis Crusell osavalt ka Mozarti ja Rossini oopereid saksa, itaalia ja prantsuse keelest rootsi keelde. Heliloomingut kirjutas ta põhiliselt enda ja oma muusikutest kolleegide tarbeks. Cruselli enim tuntud oopusteks on kolm klarnetikontserti, millele lisaks on tänaseni säilinud veel kontsertteosed klarnetile, fagotile ja metsasarvele, kolm klarnetikvartetti, kolm duot kahele klarnetile ning soololaulud. Ta on ka ühe ooperi autor – “Den lilla slafvinnan” (“Väike orjatüdruk”), mida mängiti tema eluajal 14 aasta jooksul 34 korda. Cruselli teoste muusikaline stiil pärineb Viini klassikutelt, kuid selles võib märgata ka prantsuse ooperi mõjutusi. Kõik Cruselli kvartetid on klassikaliselt neljaosalised. Esimene klarnetikvartett Es-duur valmis ilmselt 1803. aastal (kirjastatud u. 1811) ja erineb ülejäänutest oma esimese osa aeglase sissejuhatuse poolest.

Belgia klarnetist Hedwig Swimberghe sündis Brugges ja omandas muusikahariduse kodulinna konservatooriumis. Hiljem jätkas ta õpinguid Jean Tastenoe juures Genti konservatooriumis ja legendaarse Karl Leisteri klassis Berliinis. Swimberghe on mitmete konkursside laureaat: Maurice Van Guchte Price, Benelux Prize, the International Eindhouven Tromp Competition ja Concours International du Festival de Musique de Toulon. Ta on soleerinud Flaami Raadio Sümfooniaorkestri ees ja tegutseb Brüsseli Kuningliku Konservatooriumi klarnetiprofessorina. Sageli kutsutakse teda rahvusvaheliste klarnetistide konkursside züriisse. Hedwig Swimberghe on andnud meistriklasse Euroopa riikides, Venemaal, Valgevenes, Taiwanis, Hiinas Jaapanis ja USA-s. Ta on Clarinetissimo festivali kunstiline juht.

Piletid Kadrioru kunstimuuseumi kassas ja Piletilevis.
Täispilet 12 € / sooduspilet 8 € / gruppidele soodustused
Kontserdipilet kehtib samal päeval ka näitusepiletina

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu.
Korraldajad: Loovüksus MTÜ

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling