Tagasi kalendrisse

Lossimuusika: Klaveriduo Tiiu Sisask – Maila Laidna

Lossimuusika: Klaveriduo Tiiu Sisask – Maila Laidna

Aeg: 15.09.19  18:00–20:00
Asukoht: Kadrioru kunstimuuseum
Hind: 12 / 8 €

Klaveriduo Tiiu Sisask – Maila Laidna

Kava:
Johann Sebastian Bach – Brandenburgi kontsert nr 6 BWV 1051 (Max Regeri seade neljale käele)
Arvo Pärt – Partiita nr 2
Arvo Pärt – Für Alina
Wolfgang Amadeus Mozart – Sonaat klaverile neljal käel C-duur KV 521
Pjotr Tšaikovski – “Lillede valss” balletist Pähklipureja op 71

Klaveriduo Tiiu Sisask – Maila Laidna alustas tegevust 2013. a. Nad on osalenud Arvo Pärdi, Maja Nosowska, Jose Eugenio Vincente Tellezi, Juan Antonio Vincente Tellezi ja Paulo Pacheco meistrikursustel. Duo on esinenud mitmetel festivalidel ja kontserdisarjades: ”Kammermuusika linnas. Tallinn”, ”Minu muusika” jt. Samuti on duo osalenud kammermuusika suvekursusel ”In Corpore”. 2015. a novembris võitsid Tiiu Sisask ja Maila Laidna kolmanda preemia XXV Rooma rahvusvahelisel pianistide konkursil.

Piletid 12 € / 8 € Piletilevis ja Kadrioru kunstimuuseumi kassas.

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filimida ning lülitada välja mobiiltelefonid.

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.