Teadus- ja konserveerimisprojekti „Hiilgus ja luksus Tallinnas: Maarja altari retaabel“ üks eesmärke on uurida teost mitmekesiste moodsate meetoditega. Need uuringud ei teeni lihtsalt teadlaste huvi eesmärki, vaid on aluseks ka hilisemale konserveerimisele.
Pildindusmeetodid
Retaabli uurimisel kasutatakse lähi-infrapunafotograafia (720‒1060 nm) meetodit, mille abil on võimalik uurida alusjoonistusi, mis on loodud näiteks pliiatsi, söe või tindiga. Antud meetod annab meile aimu, kui detailne on olnud Lucia legendi meistri töökojaliikmete eeltöö enne maalima asumist. Nähtavaks saavad nii ettevalmistava joonistuse puhul tehtud muudatused, aga ka võimalik šabloonide kasutus. Teise meetodina on kasutusel ultraviolett- fluorestsents (360‒400 nm) uuring, mis võimaldab tuvastada hilisemaid ülemaalinguid.
Millistele küsimustele otsime vastuseid?
- Kas Maarja altari retaabli tekstiilifoonid on loodud šabloone kasutades?
- Kas Maarja altari retaabli portreed ei ole loodud Lucia legendi meistri poolt?
- Kas Maarja altari retaabli portreed on loonud andekas portretist, kes kuulus Memlingi ringi?
- Kas Maarja altari retaabli ülesehitust on maalimise käigus muudetud?
Galerii
Täppisteaduslikud meetodid
Pildindusmeetodite kõrval on teost võimalik uurida ka mittelõhkuvate analüüsidega. Nendeks kasutatakse röntgenfluorestsentsseadet (XRF), mis näiteks röntgenkiire abil tuvastab valitud punktis metalliliste elementide koostise. Meetod annab meile aimu, kas Lucia legendi meistri töökoda on kasutanud maali loomisel näiteks metalli, sh hõbedat, kulda või tina.
Selle kõrval kasutatakse ka nn (pool)lõhkuvaid analüüse, nagu näiteks dendrokronoloogia. Dendrokronoloogia on teadus puude aastarõngaste uurimisest nii puu ja puidu vanuse kindlakstegemiseks kui ka seoste leidmiseks mitmesuguste ökoloogiliste, sealhulgas ilmastikust tingitud teguritega. Maarja altari retaablile teostati dendrokronoloogiline analüüs seminaris „Wood and Art“ projekti „Rode altar lähivaates“ käigus. Selle tulemusel tuvastas analüüs, et puidu vanus vastab praegusele oletatavale dateeringule. Nimelt usutakse, et teos jõudis Tallinna aastal 1493.
Millistele küsimustel otsime vastuseid?
- Kas Maarja altari retaabli krundikihis on kasutatud kriiti või gessot?
- Kas Maarja altari retaabel on teostatud tempera-õli või ainult õli tehnikas?
- Kas Maarja altari retaabli kuldkanga foon on tehtud lüstermaalitehnikas?
- Kas Maarja altari retaabli kuldkanga fooni materjal on kuldlakk?
- Kas Maarja altari retaabli kuldkanga foonide juures on kasutatud tina- ja hõbelehti?
- Kas Maarja altari retaabli aulinade muster on algselt olnud sinine?
- Kas Maarja altari retaabli pühakute rüüd on tumenenud ja olnud algselt sinised?
Galerii
Mida saame uuringute tulemusel teada?
Analüüside tulemusena saame sõnastada, kuidas toimis Brugge meistri töökoda. On selge, et teose loomisesse on panustanud nii erinevad meistrid, sellid kui ka õpipoisid. Me saame teada, milliseid meetodeid ja tehnikaid nad kasutasid ja kas need on võrreldavad teiste meistrite töökojapraktikatega. Samuti saame teada, kui hinnalisi materjale teose loomiseks on kasutatud, mis omakorda annab meile aimu ka Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna rahalisest panusest. Ühtlasi annavad uuringud aimu, kas värvid on aja jooksul kaotanud oma tegelikku tooni, tumenenud ja kas neid on võimalik konserveerimise käigus taastada.