Uurides kesk- ja uusaja kunsti ENSVs

Kunstiajaloolase Mai Lumiste 80. sünniaastapäevale pühendatud konverents

20.–21. september 2012

Programm

Viimasel kümnendil oleme tähistanud oma eriala rajajate suuri juubeleid ning tuletanud meelde nende isiklikku panust ning personaalseid omadusi, mis kahtlemata elustab vanema põlvkonna minevikumälestusi ja annab noorematele võimaluse sissevaateks ühte teistsugusesse maailma. Kuid aeg on küps ka oluliste küsimuste esitamiseks, nagu seda tehti Armin Tuulse 100. sünniaastapäeva konverentsil 2007: kust tuled ja kuhu lähed, kunstiteadus?. Niisiis tuleks küsida: kuidas kunstiajaloo tekste on kirjutatud ja miks neid on kirjutatud just nii ja mitte teisiti?

Tänaseks võib tõdeda, et kunstiteaduse eriala juurte otsingutega tegeletakse kõikjal järjest aktiivsemalt ning sellised otsingud toimuvad ka Eestis. Eesmärgiks on mõista kunagisi kirjutajaid ja kirjutisi ning tähele panna nende ajas reeglina kaugele ulatuvaid mõjuvälju. Seni oleme jätnud suurema tähelepanuta perioodi, mis tegelikult hõlmab poole meie eriala ajaloost – Nõukogude Eesti. Eriti puudutab see kesk- ja varauusaja kunsti uurimist. Mai Lumiste erialane mitmekülgsus, terav ja ühteaegu tundlik teadlasenatuur kohustab meid vaatama tema kirjutisi lähemalt ning küsima endalt, mis oli selle varalahkunud uurija fenomen. Kuidas oli võimalik teha suletud süsteemis teadust, mis Lumiste puhul küündis rahvusvahelise tasemeni? Kas Lumiste kõrval oli ka teisi? Kuhu paigutub nõukogudeaegne vanema kunsti uurimus eesti kunstiteaduse arenguloos?

Neile küsimustele on võimalik vastata vaadates nõukogudeaegset vanema kunsti kirjutust laiemas kontekstis. Missugune oli Leningradi Repini-nimelise kunstiinstituudi haridus võrreldes Tartu ülikooliga? Missugune oli see Tartus? Kas Leningradis õppimine andis mingid eelised Tartust tulnute ees: mõjukaid rahvusvahelisi kontakte, interdistsiplinaarsust? Kas saab rääkida vana kunsti uurimises eri koolkondadest ja kuivõrd see kajastub kunstiajaloo kirjutistes? Millised olid huvipakkuvad uurimisteemad ning missugused olid küsimused, mida esitati? Kas ja kuidas see haakus rahvusvaheliste teadussuundumustega ja mil moel nendest suundumustest aimu saadi?

Kesk- ja uusaegse kunsti uurimise kõrval mängis Mai Lumiste elus olulist rolli kunstimälestiste kaitse, sh restaureerimiste algatamine. Kuidas hindame vene restauraatorite tegevust Bernt Notke „Surmatantsu” ja keskaegsete altariretaablite restaureerimisel täna ja kuidas resoneeris see omaaegsete Lääne praktikatega? Kas saame Lumiste uuringute puhul rääkida juba „tehnilisest kunstiajaloost”?

Mai Lumiste hindamatu panus Niguliste kiriku saatuse ja staatuse määramisel on üks põhjus tema tööle pühendatud konverentsi toimumiseks Niguliste muuseumis. Konverentsi ettekannete põhjal valmib aga Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi erinumber.