Tagasi kalendrisse

Kunstielu kroonikad

Kunstielu kroonikad

Aeg: 07.07.17–12.11.17  10:00–18:00
Asukoht: Kumu näitusesaalid

Kunst pärast Teist maailmasõda
4. korrus

„Kunstielu kroonikad“ esitab valiku fotojäädvustusi Eesti kunsti- ja kultuurielust 1940.–1980. aastatel. Ühe või teise kunstiajaloo narratiivi illustreerimise asemel on näituse eesmärk juhtida tähelepanu fotograafide osalemisele nende narratiivide loomises. Fotode valikul polnud esmatähtis fotol oleva inimese või sündmuse olulisus, pigem foto enda kõnekus: viis, kuidas pilt esindab ja loob oma aega ning meie ettekujutust sellest ajast.

Kunstnike ja kunstielu jäädvustamise viise on mõjutanud kunsti ja ühiskonna muutumine ning see, kuidas kunstnikud ennast tajuvad ja esitlevad ning fotograafid oma rolli ja eesmärke teadvustavad. Loomulikult pole olnud vähetähtis ka tehniliste vahendite ja oskuste levik. Läbi sõjajärgsete kümnendite on kunsti- ja kultuurielu dokumenteerivate fotode hulk üha hoogsamalt kasvanud.

Ehkki igast kümnendist võib leida eriilmelisi fotosid, tähistavad 1960. aastad nii kunstis kui ka fotograafias mitmeid põhimõttelisi murranguid. 1940.–1950. aastatest pärit piltide keskmes on sageli kunstnik, kes poseerib oma töö juures ja kelle kunstnikuks olemist kinnitab ühe või teise tehnika valdamine: bareti ja paletiga maalikunstnik poolelioleva maali ees, töökitlis skulptor viimistlemas valmivat portreefiguuri. Fotograaf, ehk küll nende stseenide kaheldamatu kaaslavastaja, jääb tagaplaanile, mistõttu mõjuvad fotod juhuslike väljavõtetena kunstniku argipäevast.

1960. aastatel muutus fotograaf jäädvustajast eneseteadlikuks ja aktiivseks kaasaloojaks – Jaan Klõšeiko, Jüri Tensoni, Kalju Suure, Valdu Vahi jt fotod on samavõrra kunstilised kui see, mida nad kujutavad. Pole kaugeltki vähetähtis, et just 1960. aastatel toimus oluline muutus noorema põlvkonna kunstnike enesemääratluses. Kunstnikud ei samastanud ennast tingimata enam ühe tehnikaga (nagu maalimine või skulptuuri tegemine), vaid tajusid end esmajoones ideede generaatoritena, kes võisid kasutada erinevaid meediume või teha kogu oma elust loomingulise praktika. Sellega seoses pöördus ka fotograafide tähelepanu märksa laiemale sfäärile kunstnike elus: seltsielule ja sõpruskondadele, näitustele ja nende avamistele, kodudele ja ateljeedele, kunstniku kohale teda ümbritsevas keskkonnas. Kui kunstielu keskmes polnud enam üksik looja oma teosega, vaid sündmused ja protsessid, muutusid neid dokumenteerivad fotod järjest olulisemaks agendiks kunstiajaloos.

„Kunstielu kroonikad“ näitab vaid väikest osa sellest, mis Eesti kunsti- ja kultuurielus 20. sajandi teisel poolel on toimunud. Sellele näitusele võiks lisada sadu või isegi tuhandeid fotosid, mis samavõrra kõnekalt oma aega kajastavad. Ometi toimus ka palju sündmusi, mida polegi jäädvustatud; osalt saab neid rekonstrueerida teiste vahenditega, osalt on need peaaegu või täielikult unustatud. See asjaolu näitab omakorda, kui palju on meie arusaama kunstiajaloost, selle võtmehetkedest ja peategelastest kujundanud need, kes olid kohal koos kaameraga – või siis ei olnud.

Kõik fotod kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi fotokogusse, kui pole märgitud teisiti. Kui foto autorit pole märgitud, on ta teadmata.

Fotograafid: Arvo Iho, Annika Jönsson, Jaan Klõšeiko, Konstantin Kuzmin, Elmar Köster, Gunnar Loss, Rein Maran, Ilmar Prooso, Artur Rätsep, Jaan Rõõmus, Matti Saanio, Andrei Solovjov, Kalju Suur, Paul Talvre, Jüri Tenson, Tõnu Tormis, Valdur Vahi, Rein Välme ja paljud teised.

Näituse kuraator: Anu Allas
Näituse kujundaja: Reimo Võsa-Tangsoo
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

Täname: Raul Kalvo ja Helen Oja, USB Repro
Koostööpartner: Tallinna Fotokuu

ETV telelavastuse „Armastus, armastus” võttel (Ene Rämmeld, Jaan Tooming). Foto: Jüri Tenson, 1969. Eesti Kunstimuuseumi arhiiv