Avatud näitused

Näituse fookuses keskaegse ja kaasaegse kunsti restaureerimine. Vaatamiseks on välja pandud või püsiekspositsioonis ära märgitud hoolikalt valitud teosed, mis tutvustavad konservaatorite põnevat eriala ning läbi aastakümnete tehtud mitmekülgset tööd.

Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.

Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.

Eestis ainulaadne erakogu annab ülevaate Delfti keraamikast, millest kujunes 17.–18. sajandil silmapaistev osa mitte ainult Hollandi, vaid kogu Euroopa tarbekunstis. Esindatud on nii Hiina ja Jaapani portselani eeskujul loodud kaunid iluesemed kui ka kohalike motiividega – Hollandi maastike ja olustikustseenidega – kaunistatud nõud.

2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.

Kadrioru kunstimuuseumi püsinäituse saalides avaneb erakordne võimalus kogeda vanade meistrite maalide konserveerimise peent ja nõudlikku kunsti ning imetleda selle vaimustavaid tulemusi. Näitus on üks kolmest, millega tähistatakse 50 aasta möödumist Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna asutamisest.

Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.

Näitus uurib, kuidas kivid ja kivimid on pakkunud eri ajastutel inspiratsiooni nii raidkivimeistritele kui ka maali- ja ehtekunstnikele. Kui teraselt kuulata, võivad kivid meieni tuua iidseid lugusid ja tegelasi, kelle hääl on ammu vaikinud

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.

Näituse lähtepunktiks on ekspeditsioon kui teadmiste, aga ka võimusuhete loomise vahend. Uurides soome-ugri uurimisretkedelt pärit pildi- ja filmimaterjali ning soome-ugri pärandit Eesti muuseumikogudes, võetakse ühtlasi vaatluse alla eestlaste suhted Siberi ja põhjamaade põlisrahvastega.

Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.

Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest.

Vana-Rooma poeedi Ovidiuse müüdikogumikku „Metamorfoosid“ on nimetatud kunstnike piibliks, sest jumalate võimumänge, armulugusid ja füüsilisi muundumisi kirjeldavad lood on inspireerinud kunstnikke läbi sajandite. Rahvusvahelises koostöös valminud näitus toob vaataja ette valiku tuntud müütide ainetel loodud kunstiteoseid ja ajaloolisi trükiseid ning uurib, kuidas on tõlgendatud Ovidiuse loomingut ja poeedi isikut 17.–18. sajandi Euroopa kunstis ja kirjanduses.

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.

Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.

Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.

Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.