Avatud näitused

Uus püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.

Näitus avab konservaatorite töö telgitaguseid 20. sajandi kunstiloome kaudu, tuues esile kunstiteoste materjalide, tehnikate ja elukäigu eripärad. Konserveerimine pikendab moodsate, kuid sageli habraste teoste eluiga ning aitab tagada, et neist võiks rõõmu tunda ka tulevikus.

Kadrioru lossi esimesele korrusele rajatatud uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga. Kogu koosneb enam kui 250 teosest, mis on loodud 18.–20. sajandil väljaspool Eestit.

Pygmalioni müüdile viitava pealkirjaga rahvusvaheline grupinäitus „Galatea triumf“ vaatleb inimkogemuse muutumisi ja arenguid kultuuris ja ühiskonnas seoses uute tehnoloogiate pealetungiga.

2021 avatud püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.

Uus püsiekspositsioon toob välja 20. sajandi lõpukümnendi ideerohkuse ja dünaamilised protsessid.

Näitus tutvustab Serlachiuse kunstifondi rikkalikku kogu. Suurtööstur Gösta Serlachiuse rajatud kollektsiooni tuumiku moodustab Soome kunsti kuldaja ehk 19. sajandi lõpu kuni 20. sajandi alguse kunst, kus on kesksel kohal Akseli Gallén-Kallela looming. Esindatud on ka Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome nüüdisaegne kunst.

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.

Näitus mõtestab joonistuste, maalide ja päevikute kaudu reisimise tähtsust Karin Lutsu (1904–1993) elus ja loomingus. Möödunud sajandi alguse ühe silmapaistvama Eesti naiskunstniku loomingut tutvustava näituse fookuses on akvarellid ja visandid reisidelt Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ning ka tema uuelt kodumaalt Rootsist. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstimuuseumiga.

Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek Johannes Mikkeli kogust.

Näituse fookuses keskaegse ja kaasaegse kunsti restaureerimine. Vaatamiseks on välja pandud või püsiekspositsioonis ära märgitud hoolikalt valitud teosed, mis tutvustavad konservaatorite põnevat eriala ning läbi aastakümnete tehtud mitmekülgset tööd.

Eestis ainulaadne erakogu annab ülevaate Delfti keraamikast, millest kujunes 17.–18. sajandil silmapaistev osa mitte ainult Hollandi, vaid kogu Euroopa tarbekunstis. Esindatud on nii Hiina ja Jaapani portselani eeskujul loodud kaunid iluesemed kui ka kohalike motiividega – Hollandi maastike ja olustikustseenidega – kaunistatud nõud.

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.

Kadrioru kunstimuuseumi püsinäituse saalides avaneb erakordne võimalus kogeda vanade meistrite maalide konserveerimise peent ja nõudlikku kunsti ning imetleda selle vaimustavaid tulemusi. Näitus on üks kolmest, millega tähistatakse 50 aasta möödumist Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna asutamisest.

Väikese kabeli kahel korrusel eksponeeritakse keskaegseid skulptuure ja altariretaableid. Väljas on Eesti kirikutest pärinevad teosed 13.–16. sajandist.

Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saab avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud väljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis on vaatajate ees valik kelli keskajast uusajani. Samuti tutvustatakse Niguliste torni ajalugu.

Niguliste ajalooline kirikutorn läbi kolme korruse kulgeva klaasliftiga. Ülevalt avaneb ainulaadne vaade Tallinna keskaegsele vanalinnale ja lahele. Korruste vahel saab liikuda taastatud tornitrepist.