Eesti Kunstimuuseumi töötajad on oma ala kõrgelt hinnatud professionaalid, kes on pälvinud mitmeid mainekaid rahvusvahelisi ja kodumaiseid auhindu. Aktiivselt osaletakse iga-aastasel Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil, kus on saavutanud häid tulemusi.
Valgetähe IV klassi teenetemärk
Eesti Kunstimuuseumi arendusdirektor Kersti Tiik pälvis president Alar Kariselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Terve elu kunstivaldkonnas tegutsenud Kersti Tiik on Eesti Kunstimuuseumis kahekümne aasta jooksul edukalt juhtinud mitmeid suurejoonelisi projekte ja sündmusi ning aidanud tutvustada Eesti kunsti nii kodu- kui ka välismaal.
Eesti tänab oma teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos.
Riiklik kultuuri elutööpreemia 2024
Kultuuri elutööpreemia pälvis Eesti Kunstimuuseumi peadirektor, kunstiteadlane Sirje Helme.
Sirje Helme on Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi-kuraatoreid ning varem Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, nüüd Eesti Kunstimuuseumi pikaajalise juhina tuntud ja hinnatud arvamusliider kunsti-, muuseumi- ja laiemalt kultuurivaldkonna küsimustes ja teemadel. Helme esitasid elutööpreemiale Viivi Luik, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Muuseumiühing, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kontsert, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Erkki-Sven Tüür, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.
Riiklik kultuuri elutööpreemia on kõrgeim tunnustus, mille kaudu valitsus avaldab tänu ning tunnustab kultuuriinimesi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal.
Soome Valge Roosi Rüütliordu rüütlimärk
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme pälvis Soome president Alexander Stubbilt Soome Valge Roosi Rüütliordu I klassi rüütlimärgi. Rüütlimärk anti teenete eest Eesti ja Soome vaheliste kultuurisuhete arendamisel.
Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia 2023
Kumu kunstimuuseumi programmijuht-kuraator Eha Komissarov pälvis Tallinna linnavalitsuselt teeneka kultuuritegelase preemia. Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on Eha Komissarovi pikaaegset tööd ja tegevust kunstiväljal raske ülehinnata: „Lisaks kuraatoritööle Kumus on Eha Komissarov aastakümneid kaasa löönud erinevate kunstielu tähtsündmuste korraldamisel, millega on ta andnud suure panuse sellesse, kuidas me oleme harjunud kunsti nägema ja mida kunstina mõistma.“
Tallinna linn on tunnustanud tallinlastest teenekaid kultuuritegelasi iga-aastaselt alates 2008. a, et esile tõsta ja tänada inimesi, kes on andnud oma loomingulise tegevusega olulise panuse linna kultuuriellu.
25 kauneimat Eesti raamatut 2023
Tunnustuse pälvisid Kumu kunstimuuseumi näitustega „Läbi su silmaterade musta kuru“ ja „Kunst antropotseeni ajastul“ kaasnenud samanimelised raamatud.
Raamatus „Kunst antropotseeni ajastul“ avatakse kunsti ja keskkonna suhete uusi vaatenurki ning vaadeldakse, kuidas on kunstnikud keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemadega suhestunud nii minevikus kui ka nüüdisajal. Raamatu kujundas Maria Muuk.
Raamat „Läbi su silmaterade musta kuru“ võtab fookusesse legendaarsete eesti naisgraafikute 1960.–1980. aastate loomingu. Raamat on rikkalikult illustreeritud, sellesse on koondatud oma laadilt, eesmärkidelt ja fookuselt väga erinevad tekstid ning raamatu peamine eesmärk on vaadelda näitusel esitletud graafikute loomingut tänapäeva perspektiivist. Raamatu kujundas Brit Pavelson.
25 kauneima Eesti raamatu konkursi eesmärk on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuurinähtuse väärtustamine. 1956. aastal alguse saanud ja vahepeal soikunud konkursi traditsiooni elustas 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liit koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga.
Tallinna aasta turismitegu 2023
Tallinna ettevõtlusauhindade galal kuulutati Tallinna 2023. aasta turismiteoks Eesti Kunstimuuseumi suurarendus „Taevale lähemal! Klaasliftiga Niguliste torni“.
Niguliste muuseumi uus klaaslift ja taevakorrus avati 2023. aasta 10. märtsil. Ligi aasta kestnud rekonstrueerimistööde järel avanes külastajatel esmakordselt võimalus avastada keskaegset kirikutorni. Läbi nelja korruse kulgev lift viib taevakorrusele, kust avaneb ainulaadne vaade Tallinna linnale ja lahele. Uuendusena avati Niguliste muuseumis ka Väikese kabeli teisel korrusel uus näitusepind ehk galerii.
Aasta turismiobjekt 2023
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit valis Eesti Kunstimuuseumi filiaali Niguliste muuseumi 2023. aasta Eesti parimaks turismiobjektiks.
Muinsuskaitseameti aastaauhinnad 2023
Uus ajaloolises keskkonnas 2023
Niguliste muuseumi torni arendus pälvis Muinsuskaitseameti aastaauhindade konkursil võidu kategoorias „Uus ajaloolises keskkonnas“. Niguliste muuseumi klaaslifti arhitektuurse lahenduse ja kujunduse autor oli KOKO arhitektid, sisekujundaja Liis Lindvere (KOKO) ja teostaja Tarrest LT OÜ.
Parimad restauraatorid 2023
Muinsuskaitseamet kuulutas 2023. aasta parimateks restauraatoriteks Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Aleš Zahradnikovi.
Muinsuskaitseamet annab igal aastal välja aastaauhindu, et tunnustada ja esile tõsta möödunud aasta silmapaistvamaid inimesi ja tähelepanuväärsemaid tegusid kultuuripärandi valdkonnas.
Kultuurkapitali aastapreemia 2023
Preemia pälvis Kumu kunstimuuseumi näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ (16.06.–05.11.2023).
Žürii hinnangul oli näitus suurepärane ruumiline tervik, mis demonstreeris, kuidas tuua kunstiajalooliselt väärikad graafikateosed kaasaega, järjestada nad temaatiliselt nii, et esile tuleb see, kuidas teoste autorid tegelesid juba enam kui neli aastakümmet tagasi teemadega, mis on relevantsemad kui kunagi varem: keskkond, keha, elamine naise ja emana, lähedus, hool ja intiimsus. „Kunsti kogumise, säilitamise ja uuesti kontekstualiseerimise väärtus on harva nõnda mõjuvalt avalikkusele nähtav kui sellel näitusel,“ leidis žürii.
Näitus tõi kokku Eesti silmapaistvate naisgraafikute 1960.–1980. aastate loomingu. Näituse kuraatorid olid Maria Arusoo, Eha Komissarov ja Eda Tuulberg. Näituse kujundasid Edith Karlson ja Maria Luiga ning graafilise disaini lõi Brit Pavelson.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2023
Muuseumirott 2023: aasta parim näitus
Aasta parima näituse ehk Muuseumiroti tiitli pälvis Kumu kunstimuuseumi näitus “Kunst antropotseeni ajastul” (05.05–08.10.2023, kuraatorid Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja; roheliste praktikate kuraator Karin Vicente).
Seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaadelnud näitus Eestis uuris kunsti võimalusi keskkonnakriisi ajajärgul. Näitus kutsus kokku keskkonna- ja kunstiajaloolased, kunstnikud ja arhitektid ning uuris koos nendega läbi keskkonnateemadega seonduvat pildipärandit Eesti muuseumide kogudes. Sellest sündis ka mitmeid uusi, spetsiaalselt Kumu kunstimuuseumi näituseks valminud kunstiteoseid. 2022. aastal pälvis Kumu esimese muuseumina Eestis rohelise muuseumi sertifikaadi. 2023. aastal valmis näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ näitel kõigile kohalikele muuseumile teedrajav kestliku näituse mudel.
Teadusüritus 2023
Aasta teadusürituse saajaks kuulutati Eesti Kunstimuuseumi ja Niguliste muuseumi teadus- ja näituseprojekti “Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes” teadusürituste sari.
Uurimisprojekt tegeles rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud Euroopa õukonnakunstnik Michel Sittowi Tallinna töökoja pärandiga ning temaga siin samaaegselt tegutsenud rahvusvaheliste meistrite ja nende poolt 16. sajandi alguses Tallinnas loodud teostega.
Väga laia haarde ja erinevatele sihtgruppidele suunatud teadusürituste sari oli sündmuste tervik, kuhu kuulusid rahvusvaheline teaduskonverents „Michel Sittow Põhjas? Kunstikontaktid hiliskeskaegses Läänemere piirkonnas“ Tallinnas (2.–3.11.2023), teadusseminarid „Üle mere – yli mere. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal“ Helsingis (14.10.2022) ja „Kunstikontaktid hiliskeskaegses Rootsis“ Tallinnas (19.10.2023). Ürituste hulka kuulusid ka aastatel 2021–2023 toimunud populariseerivad seminarid ja loengusarjad Eestis ja Rootsis ning uurimisseminarid veebis.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga.
Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordenid
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helmele anti Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni III klassi komandöri teenetemärk teenete eest Eesti ja Rootsi vaheliste suhete arendamise eest. Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaretile anti Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni V klassi rüütli teenetemärk teenete eest Eesti ja Rootsi vaheliste suhete arendamise eest.
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia ning Eesti president Alar Karis ja proua Sirje Karis külastasid 2. mail Niguliste muuseumis näitust “Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes”. Näituse keskmes on Michel Sittowi Tallinna töökojas 1510. aastatel valminud suurejooneline Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel Rootsist ja Tallinna Kannatusaltar. Bollnäsi retaabli Tallinnasse näitusele toomine on erakordne sündmus ning näitab Eesti ja Rootsi kultuuriinstitutsioonide ja erialaspetsialistide usalduslikku ja sooja koostööd.
Põhjatähe orden (rootsi keeles Nordstjärneorden) on Rootsi autasu, mida antakse tsiviilteenete eest. Ordeni asutas 1748 Rootsi kuningas Fredrik I. Aastast 1975 antakse ordenit välja vaid välismaalastele, kel on olulisi teeneid välissuhete arendamisel Rootsiga.
AkzoNobeli kunstipreemia 2023
Preemia pälvis kunstnik Tõnis Saadoja isikunäituse „Kõrgus merepinnast“ eest, mis on eksponeeritud Kumu kunstimuuseumis 11.04–24.09.2023.
Tõnis Saadoja ajalooliste maalitraditsioonide tundmaõppimisele ja hoidmisele suunatud looming on alati läbi põimunud tänapäevase maalikunsti kontseptuaalsete küsimustega.
Kumu kunstimuuseumis avatud isiknäitus tõusis esile kõrge kvaliteedi, terviklikkuse ja kontseptuaalselt huvitavate lahenduste poolest, mis annavad tunnistust kunstniku suurepärasest loomingulisest vormist.
Eesti Teadusagentuuri üliõpilaste teadustööde preemia 2023
Eesti Kunstimuuseumi maalikogu hoidja Darja Jefimova pälvis Eesti Teadusagentuuri üliõpilaste teadustööde konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia konkursitöö “Mägi materjalid. Konrad Mägi maalide haprusest tehniliste uuringute valguses” eest.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2022
Muuseumiarendaja 2022
Auhind omistati projekti „Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis“ eest. Selle eestvedajad on EKMi töötajad Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Ester Kangur, Johanna Lamp, Kaisa-Piia Pedajas, Erki Janvest ja Valmar Pappel.
Muuseumikogu arendaja 2022
Tiitli pälvisid Muuseumiühingu koguhoidjate ühenduse ehk Tartu Linnamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Meremuuseumi, Virumaa Muuseumide ja Pärnu Muuseumi ühistöös valminud veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik. Projekti eestvedajad on: Kaie Jeeser, Madle Uibo, Kersti Kuldna-Türkson, Piret Pedanik, Pilvi Põldma ja Ruth Ristmägi.
Rotilõks 2022
EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond tunnustas eriauhinnaga esimese Eesti muuseumina Rohelise Muuseumi sertifikaadi saanud Kumu. „Kestlikkus on turismiarenduses üks olulisematest teemadest. Muuseumid on teinud näitustega väga head tööd keskkonnateemade populariseerimisel, kuid Eesti külalistele avaldab muljet ka muuseumide enda roheline tegutsemine. Meie kestlikkust hindavatele põhjanaabritele, kes siin kõige rohkem käivad, on rohemärgid jõuline turundussõnum. Roheliste muuseumide lisandumine annab tugeva panuse Eesti maine kujundamisse ka kaugemal,“ ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga.
Eesti Pimedate Liidu „Aasta tegu 2022“
Tiitli pälvis Eesti Kunstimuuseum maalidele eesti- ja esmakordselt ka venekeelse kirjeldustõlke valmistamise eest.
Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2022
Preemia pälvisid Kumu direktor Kadi Polli ja ajaloolane Linda Kaljundi Kumu püsiekspositsioon “Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945” kureerimise eest. Püsinäitus avati 2021. aasta veebruaris ning see keskendub siinsele vanemale kunstile Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Igal aastal annab Eesti riik välja kolm kultuuripreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2021
Teadustrükis 2021
Auhinna pälvis kuraator Liis Pählapuu koostatud ja Eesti Kunstimuuseumi kirjastuses välja antud näitusekataloog “Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad”. „Samanimelise näituse kataloogist on kujunenud Lõuna-Eesti kultuuriloo uurimus täiesti uue vaatenurga alt. /…/ Kokkuvõttes tekitatakse uus, Lõuna-Eesti fenomen meie kunstiajaloos, millest kõik justkui natuke teadlikud olid, aga kilde kunagi kokku ei pannud,” kommenteeris žürii.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga.
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia 2021
Aastapreemia pälvis uurimisprojekt “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (2016–2020), milles osalesid ka Eesti Kunstimuuseumi kunstiajaloolased ning mille raames toimus samanimeline näitus Niguliste muuseumis.
Erakordselt põhjalik ning laiaulatusliku haardega projekt tõi esmakordselt nii erialaringi kui väga laia publiku ette meie 17. sajandi lõpukümnendite kõige suurema kunstniku. Mitmetasandilise uurimisprojekti suurimateks väljunditeks olid 2020. aasta lõpul Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis avatud suurejooneline näitus ning mahukas monograafia. Näitus oli 2021. aasta suvel ja sügisel vaatajate ees ka Tallinna toomkirikus.
Projekti liikmed olid Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström ja Andres Uueni.
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing on kunstiteooria, -ajaloo ja -kriitika ning kunstiprojektide kureerimisega tegelevate isikute vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline ühendus.
Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia 2021
Kumu kunstimuuseumi kuraator, kunstiteadlane Eha Komissarov pälvis riikliku kultuuri elutööpreemia. Laureaat on töötanud Eesti Kunstimuuseumis 1973. aastast, olles sel sajandil Kumu kunstimuuseumi programmi üks loojatest ning vedajatest. Ta on olnud õpetaja ja juhendaja paljudele noorema põlvkonna kunstnikele ja kuraatoritele ning aktiivselt toetanud nii Tallinna Graafikatriennaali kui ka muude kunstielu tähtsündmuste ja ettevõtmiste korraldamist. Kaasaegse Kunsti Eesti keskuse kinnitusel võib teda pidada Eesti nüüdiskunsti emaks. See, kuidas oleme harjunud kunsti nägema ja mida kunstina mõistma, on nende sõnul paljuski Eha Komissarovi kujundatud ja mõjutatud.
Riiklik kultuuri elutööpreemia on kõrgeim tunnustus, mille kaudu valitsus avaldab tänu ning tunnustab kultuuriinimesi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal.
Muinsuskaitseameti aastapreemia 2020
2020. aasta parimateks muinsuskaitseuurijateks pärjati uurimisprojekti “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” meeskond. Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Evangeelne Luterlik Kiriku ühisprojektis osalevad Eesti Kunstimuuseumist põhitäitjatena Tiina-Mall Kreem ja Isabel Aaso-Zahradnikova, täitjatena Merike Kurisoo ja Tarmo Saaret. Projekti eesmärk on äratada unustusehõlmast Christian Ackermann – Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim kujur. Uurimisprojekt kulmineerus samanimelise näitusega (06.11.2020–02.05.2021) Niguliste muuseumis.
Muinsuskaitseameti aastapreemiate jagamisel anti preemiad neljateistkümnele möödunud aasta kõige silmapaistvamale restaureerimistööle, uusehitisele ajaloolises keskkonnas, inimesele, avastusele ja teole.
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia 2020
Preemia pälvis Kumu kuraator ja programmijuht, legendaarne kunstiteadlane Eha Komissarov pikaajalise särava kuraatoritegevuse ja 2019. aastal Kumu kunstimuuseumis toimunud näituse „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ (05.07–10.11.2019) kureerimise eest.
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing on kunstiteooria, -ajaloo ja -kriitika ning kunstiprojektide kureerimisega tegelevate isikute vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline ühendus.
Villem Raami stipendium 2020
Stipendiumi pälvis Niguliste muuseumi kuraator kunstiteadlane Merike Kurisoo (PhD) keskaegse kirikukunsti järjepideva uurimise eest nii muuseumi- kui teadustöö kontekstis.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Villem Raami allfondi halduskogu on alates 2000. aastast iga viie aasta tagant tõstnud esile mõne keskaega uuriva kunstiajaloolase silmapaistvat erialast tööd.
Parim muuseumimeene EMMA 2020
Eesti Kunstimuuseumi meene „Kunstimemo“ pälvis XXIII Eesti Muuseumide Festivalil muuseumimeene auhinna. Memo koosneb 36 kaardipaarist, mis pakuvad mängides võimalust tutvuda erinevate Eesti Kunstimuuseumi kogudesse olevate teostega.
EMMA ehk Eesti Muuseumimeene Auhinda jagatakse kord aastas välja parima disaini, teostuse ja ideega muuseumimeenetele.
25 kauneimat Eesti raamatut 2020
Adamson-Ericu muuseumis avatud näitusega „Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm‟ (13.11.2020–21.03.2021) kaasnev samanimeline raamat valiti 2020. aastal 25 kauneima Eesti raamatu hulka. Raamatu autor ja koostaja on näituse kuraator Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum), graafilise disaini autor Külli Kaats (Eesti Kunstimuuseumi kirjastusosakond).
Eesti 25 kauneima raamatu ja viie kauneima lasteraamatu konkurss toimub igal aastal ning selle eesmärk on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2019
Konserveerimistöö 2019
Auhind omistati Maire Männiku skulptuuride pikaajalise restaureerimise eest Kumu kunstimuuseumi näitusele „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ (23.08.2019–05.01.2020). Projekti teostasid Eesti Kunstimuuseumi skulptuurirestauraatorid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Ales Zahradnik. Pariisis elanud ja end erialaselt teostanud eesti skulptori Maire Männiku enam kui sada kuju saabusid skulptori poja Erki Männiku kingitusena Eesti Vabariigile 2004. aastal. Väga raskete kahjustustega ebatraditsioonilises tehnikas, osaliselt väga suure formaadiga kipsist vabaskulptuure, portreeloomingut ning medalikavandeid konserveeriti kümme aastat.
Teadustrükis 2019
Tiitli pälvis Eesti Kunstimuuseumi kirjastuse välja antud ja Mai Levini koostatud monograafia „Johann Köler“. Raamatu projektijuht ja toimetaja oli kirjastusosakonna juhataja Renita Raudsepp. Raamat sisaldab põhjalikku artiklit Johann Köleri elu- ja loometeest ja kunstniku praegu teadaolevate teoste illustreeritud kataloogi, mille koostamisel on autor kaasanud arvukalt publitseerimata arhiivmaterjale.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga.
Eerik Haameri kunstiauhind 2019
Auhinna pälvisid Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu juhataja Juta Kivimäe ning konservaator Isabel Aaso-Zahradnikova seoses Kumu kunstimuuseumis toimunud näitusega „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ (23.08.2019–05.01.2020) Eesti ühe olulisema pagulaskunstniku Maire Männiku loomingu päästmise ja nähtavaks tegemise eest.
Kuressaare Linnavalitsuse poolt asutatud auhinna eesmärgiks on tunnustada silmapaistvaid saavutusi kunsti valdkonnas ja jäädvustada saarlasest kunstnik Eerik Haameri mälestust.
25 kauneimat Eesti raamatut 2019
Mai Levini koostatud monograafia „Johann Köler“ valiti konkursi žürii poolt 25 kauneima raamatu hulka. Sellele omistati Eesti Rahvusraamatukogu eriauhind Kuldraamat ja rahvahääletusel valiti teos ka lugejate lemmikute hulka. Raamatu kujunduse ja pilditöötluse on teinud Eesti Kunstimuuseumi kirjastusosakonna graafiline disainer Külli Kaats.
Lisaks auhinnati Eesti Kunstimuuseumi näituste raames koostatud kogumikke “Ars Academica. Tartu Ülikooli 100 kunstiteost” (koostöös Tartu Ülikooliga seoses näitusega “Ars Academica. Tartu Ülikooli kunstikogu” Kadrioru kunstimuuseumis 02.11.2019–22.03.2020, raamatu kujundaja Angelika Schneider) ja „Lühiajaline igavik“ (koostöös kirjastusega Lugemik seoses näitusega „Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni“ Kumu kunstimuuseumis 22.02–08.06.2019, raamatu kujundaja Indrek Sirkel). Mõlema raamatu sisu koostamisse olid kaasatud ka kunstimuuseumite kuraatorid.
Eesti 25 kauneima raamatu ja viie kauneima lasteraamatu konkurss toimub igal aastal ning selle eesmärk on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2018
Muuseumirott 2018: parim ajutine näitus
Parima ajutise näituse tiitli pälvis Kumu kunstimuuseumis toimunud näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (08.06–16.09.2018), kuraatorid Greta Koppel (Kadrioru kunstimuuseum) ja John Oliver Hand (Washingtoni Rahvusgalerii). Näitus tutvustas Eestist pärit maalikunstnikku Michel Sittowit (u 1469–1525), kes oli 15.–16. sajandi vahetusel Euroopa õukondades nõutud ja kõrgesti hinnatud portretist. 500 aastat pärast kunstniku eluaega toimunud isikunäitus tõi esimest korda kokku tema säilinud maaliloomingu ja võimaldas sellega tutvuda kunstniku kodulinnas. Näitus oli erakordselt menukas, seda külastas ligi 65 000 inimest. Näitus toimus ka Washingtoni Rahvusgaleriis (28.01–13.05.2018).
Parim teadusüritus 2018
Parima teadusürituse tiitli pälvis Eesti Kunstimuuseumi rahvusvaheline sümpoosion „Michel Sittowi elu ja kunsti lood. Faktid ja väljamõeldised“ (14.–15.09.2018). Kumu auditooriumis toimunud sümpoosioni peakorraldaja oli näituse kuraator Greta Koppel (Kadrioru kunstimuuseum). Ingliskeelne sümpoosion kaasnes Kumu kunstimuuseumis korraldatud suurejoonelise monograafilise näitusega Tallinnast pärit renessansiajastu maalikunstnik Michel Sittowist (1469–1525). Kunstnik tegutses oma eluajal nii hinnatud portretistina Euroopa õukondades kui ka kunstnikkäsitöölisena hansaaegses Tallinnas. Ometi unustati meister pärast tema surma sajanditeks. 19.–20. sajandil toimus kunstniku järk-järguline taasavastamine, kuid esimese isikunäituseni jõuti Eesti Kunstimuuseumi ja Washingtoni Rahvusgalerii.
Parim konserveerimistöö 2018
Tiitel anti Eesti Kunstimuuseumile ulatuslike kahjustustega Ivan Aivazovski maali “Stseenid antiikelust” konserveerimise ja selle töö käigu dokumenteerimise eest Kadrioru kunstimuuseumi toimunud näitusel „Aivazovski. Ideaali otsinguil“ (09.03–08.07.2018). Projekti teostaja oli muuseumi konservaator Alar Nurkse.
Muuseumihariduse edendaja 2018
Tiitli pälvis Adamson-Ericu muuseumi pimedatele ja vaegnägijatele suunatud projekt “Kunst “nähtavaks”!”, mis võimaldab nägemispuudega inimestel kogeda kunstnik Adamson-Ericu loomepärandit. Ettevõtmise käigus loodud materjali kasutades on võimalik kuulmis- ja kompimismeele abil tutvuda kunstniku teoste ja isikumuuseumiga. Projekti tulemusel valmis Adamson-Ericu laua intarsiatehnikas plaadil olevatest kujunditest ettekujutuse andmiseks üle 20 reljeefse kujundi; kirjeldati ja varustati helifailidega liikumisjuhis majas, muuseumimaja saamislugu ja Adamson-Ericu kunstnikutee; loodi kirjeldustõlked ja reljeefsed joonised viiele teosele (kolm maali, mööblikomplekt ja vaip). Materjale saab laenutada muuseumi kassast ning kirjeldustõlked on leitavad muuseumi kodulehelt. Tehtule tuginedes valmis 2018. aastal spetsiaalne haridusprogramm nägemispuudega õpilasgruppidele. Projekti juhtis muuseumi haridustöö kuraator Liisi Selg.
Rotilõks 2018: kõige külastajasõbralikum muuseum
Eesti Kunstimuuseum pälvis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse Visit Estonia poolt välja antava auhinna aastatepikkuse kultuuriekspordi, hindamatu Eesti maine kujunduse ning edukate 2018. aasta välisnäituste eest. Eesti Kunstimuuseum on aastaid viinud tippkultuuri piiri taha ja näidanud paljudele hilisematele estofiilidele esimest korda, mis on Eesti. 2018. aastal saavutas Eesti Kunstimuuseum ühe suurema külastajate arvu oma tegutsemise ajaloos ja muuseumi näituseid välismaal käis vaatamas üle 330 000 inimese.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga.
Eesti Pimedate Liidu „Aasta tegu 2018“
Tiitli pälvis Adamson-Ericu muuseumi pimedatele ja vaegnägijatele suunatud projekt “Kunst “nähtavaks”!”, mis võimaldab nägemispuudega inimestel esmaskordselt kogeda kunstnik Adamson-Ericu loomepärandit ning toob neile selle kaudu lähemale tükikese eesti kultuurist. Vt ka „Muuseumihariduse edendaja 2018“.
Konserveerimispreemia „IIC Keck Award 2018“
Niguliste muuseumi uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ pälvis Royal British Columbia Museum’i välja antava IIC Kecki preemia. Tunnustuse saamisel oli otsustav konservaatori rolli ja eriala populariseeriv töö, tänu millele tutvustati mitmekülgselt selle ameti nüansse laiale publikule.
Royal British Columbia Museum’i rahvusvahelist IIC Kecki preemiat antakse välja 1994. aastast. Iga kahe aasta järel kuulutatakse IIC Kecki kongressil välja preemia pälvinud üksikisik või meeskond, kelle tegevus on kõige enam konservaatori tööd väärtustanud ja selle olulisust avalikkusele tutvustanud.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2017
Konserveerimistöö 2017
Auhinna pälvis Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisprojekt „Tõenäoliselt 1760ndate lõpust pärineva ovaalse pärgamendil pastellmaali „Tütarlaps koeraga“ ja teose raami konserveerimine“. Projekti teostajad olid konservaatorid Merily Paomets ja Sirje Säär. Projektis osalesid ka Greta Koppel, Alar Nurkse, Allan Talu, Margit Pajupuu, Stanislav Stepaško. Projekti eesmärk oli konserveerida Mikkeli muuseumi 20. aastapäeva tähistaval näitusel „Kollektsionääril külas“ eksponeerimiseks ovaalne pärgamendil pastellmaal koos raamiga. Johannes Mikkelit (1907–2006) kui kollektsionääri tutvustaval näitusel oli vanahärrast loodud dokumentaalfilmi alusel kujundatud üks tuba tema korterist, kus oli eksponeeritud tema kollektsiooni graafikat, maale ja mööblit.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Euroopa mainekaim muinsuskaitseauhind „European Heritage Europa Nostra Award 2017“
Niguliste muuseumi uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ pälvis Euroopa kõige mainekama, Euroopa Liidu ja Europa Nostra 2017. aasta muinsuskaitseauhinna teadusuuringute kategoorias. Rode projekti raames töötas väga tihedas koostöös interdistsiplinaarne uurijate grupp, mis koondas nii reaal- kui humanitaarteadlasi. Nende teadustöö tõi märkimisväärseid uusi teadmisi ühe Eesti olulisima kunstiteose kohta. Võrdlusanalüüsid tehti ka teistele Hermen Rode töökojale atribueeritud teostele. Uurimisprojekti jooksul sündinud uued teadmised on aluseks muinsuskaitseliste uuringute arengule Eestis, Euroopas ja mujal. „Entusiastlik ja sünergiline meeskond saavutas suurepärase tulemuse suhteliselt tagasihoidliku eelarvega. Projekt esindab absoluutselt parimat maali- ja skulptuuri konserveerimise ning uurimise praktikat ning on suurepärane näide valdkondade- ja rahvusvahelisest koostööst,“ lisas žürii.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2016
Aasta teadusauhind 2016
Auhinna pälvis Niguliste muuseumi projekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016), mis keskendus Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli (1478–1481) tehnilistele uuringutele ja konserveerimisele. Projektis oli oluliseks pildindus- ja infotehnoloogiliste ning loodusteaduslike uuringute kaasamine, teose põhjalik dokumenteerimine ja info kaardistamine. Suurt tähelepanu pöörati teaduse populariseerimisele haridusprogrammide, töötubade ja uurimistulemusi kajastavate multimeedialahenduste kaudu (veebileht, blogi, interaktiivne multimeedia programm, teadusveeb jne).
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2015
Muuseumihariduse edendaja 2015
Aasta muuseumihariduse edendaja auhinna sai Kadrioru kunstimuuseumi haridustöö kuraator Jane Meresmaa-Roos koolituskava „Kunst kõnetab kõiki. Puuetega inimesed kunstimuuseumides“ ja skulptuuriprogrammi „Käegakatsutavad kangelased“ eest.
Parim teadusüritus 2015
Parima teadusürituse tiitli sai Kumu sügiskonverents “Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris”, mis oli pühendatud Teise maailmasõja järgsele kunstile Ida-Euroopa kontekstis. Konverents toimus Kumu kuraator Anu Allase juhtimisel.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Kultuurkapitali preemiad kuraatoritele 2015
Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissarov sai elutööpreemia aastakümnete pikkuse silmapaistva kuraatoritöö eest Eesti kunsti- ja muuseumiväljal.
Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel pälvis auhinna julge ja põhjaliku kriitika ning eriala spetsiifika avamise eest ajalehes Sirp ja vastutustundliku töö eest Kadrioru kunstimuuseumis.
Eesti Pimedate Liidu “Aasta tegu 2015”
Eesti Kunstimuuseumi pälvis tunnustuse nägemispuudega inimestele skulptuurinäituste kättesaadavaks muutmise eest.
Teaduse populariseerimise riiklik preemia 2015
Eesti Teadusagentuuri andis Niguliste muuseumi projektile “Rode altar lähivaates” II preemia kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ projekti raames läbiviidud teaduse populariseerimise, humanitaar- ja reaalteaduste lõimimise ning pärandi laiema tutvustamise eest.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2014
Aasta koguhoidja 2014
Aasta koguhoidja tiitli said Eesti Kunstimuuseumi koguhoidjad Liisa Kaljula ja Annika Räim ning konservaator Helen Volber, kes viisid läbi suuremõõtmelise interdistsiplinaarse kunstpealkiri oli „Muuseum omandab muuseumi“.
Muuseumimeene auhind EMMA 2014
Tiitli pälvis Kadrioru kunstimuuseum tootesarja „Eveline von Maydell. Mustvalge maailm“ eest. Tooted valmisid samanimelise näituse (29.03.–07.09.2014) tarbeks.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Välisministeeriumi kultuuripreemia 2014
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme (PhD) pälvis kultuuripreemia 2014. aastal Eestis toimunud Euroopa Muuseumifoorumi aastakonverentsi ja Euroopa Aasta Muuseumi auhinnagala korraldamise ning pikaajalise maailmakultuuri tutvustamise eest. Ürituse võõrustajaks saavad kandideerida üksnes Euroopa Muuseumi tiitli pälvinud muuseumid. Kumu kunstimuuseum pälvis selle tiitli 2008. aastal.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu “Aasta tegu 2014”
Eesti Kunstimuuseum pälvis tiitli „Universaalse disaini edendaja 2013″, mis antakse välja avaliku ruumi planeerimisel erivajadustega inimestega arvestamise eest.
TripAdvisori tunnustus „Certificate of Excellence 2014“
Niguliste muuseum pälvis maineka turismiinfo keskkonna TripAdvisori poolt tunnustuse, mis kajastab külastajate poolt antud positiivset tagasisidet. Auhinna on pälvinud ka Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2013
Teadusauhind trükiste kategoorias 2013
Auhinna pälvis Eesti Kunstimuuseum trükise “Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost” eest. Teose koostajad olid ajaloolane Linda Kaljundi ja Kadrioru kunstimuuseumi kuraator-koguhoidja Tiina-Mall Kreem. Raamat kaasnes Kadrioru kunstimuuseumis toimunud näitusega „Kui kunstnik kohtus Kleioga. Ajaloopildid 19. sajandil“ (07.09.2013–09.03.2014).
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Parim võõrkeele õpetamise uuendaja 2013
Eesti Kunstimuuseum pälvis Euroopa keeleõppe tunnuskirja kunstnäituste keelekümblusprojekti “Komm herein“ eest. Tunnustuse eesmärk on tunnustada ja populariseerida keeleuuenduslikke algatusi, nüüdisajastada keeleõpet ja tõsta õpetamise kvaliteeti. Esile tõstetakse algatusi, millega õpetatakse uuenduslikult võõrkeeli, väärtustatakse ja tutvustatakse teisi keeli ja kultuure.
Kristjan Raua preemia 2013
Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linna poolt antav preemia omistati Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjale Juta Kivimäele Eesti skulptuuri uurimise ja tutvustamise eest. Silmas peeti tema pikaajalist tööd Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjana ja Vabaduse galerii galeristina aastatel 2007-2013.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2012
Aasta muuseumirott 2012 ehk aasta parim näitus
Auhinna parima näituseprojekti eest pälvisid kuraatorid Eha Komissarov ja Berit Teeäär Kumu kunstimuuseumist näituse „Mood ja külm sõda” (13.09.2012–20.01.2013) eest. Näitus uuris moodi ja sellega seotud nähtusi 1950.–1970. aastate Eestis, võimaldades köitvat sissevaadet Nõukogude Eesti naise eluolusse ning dialoogi Lääne moega. Näitusega kaasnes samanimeline raamat.
Aasta teadusauhind trükiste kategoorias 2012
Tiitli sai Eesti Kunstimuuseumi koguhoidja Elnara Taidre väljaande „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” eest. mitmeplaaniline käsitlus 20. sajandi eesti kunsti klassiku, Tõnis Vindi (s. 1942) loomingulisest tegevusest ja teoreetilistest tõekspidamistest.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendium 2012
Kategoorias „Eestis elavate erinevate rahvuste kultuuride tutvustamine ja kultuuritraditsioonide säilitamine“ sai arendusstipendiumi Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Aleksandra Murre näituse „Eesti ikoonikunst“ (07.05.–02.10.2011) ja sellega kaasnenud kunstiajalooprogrammide eest Kadrioru kunstimuuseumis.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2011
Aasta konservaator 2011
Tiitli pälvis Eesti Kunstimuuseumi konservaator Hilkka Hiiop. Tunnustuse tõi näitus „Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu” (13.11.2010–30.04.2011 Mikkeli muuseumis), ja multimeediaprojekt „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge”(samanimeline näitus 22.10.2011–04.03.2012 Kadrioru kunstimuuseumis).
Aasta teadusauhind 2011
Teadusauhind sündmuste kategoorias omistati Kadrioru kunstimuuseumi kuraatorile Greta Koppelile rahvusvahelise tehnilise kunstiajaloo projekti „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge“ eduka läbiviimise eest.
Aasta muuseumiturundaja 2011
Tiitli pälvis Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli näituse „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge“ (22.10.2011–04.03.2012) turundustegevuse juhtimise eest.
Teadusauhinna eriauhind 2011
2011. aasta teadusauhinna eriauhind omistati Aleksandra Murrele Kadrioru kunstimuuseumist parima näitusega seotud teadustrükise, kataloogi „Eesti ikoonikunst“ eest.
Tootearenduse ja turunduse eriauhind 2011
2011. aasta muuseumipoodide edendamise eriauhind omistati Eesti Kunstimuuseumile ja poe juhatajale Marge Kõivule.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
EASi preemia „Turistisõber 2011“
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tunnustas Eesti Kunstimuuseumi hea koostöö eest turismikorraldajatega.
25 kauneimat Eesti raamatut 2011
Eesti Kunstimuuseumi kirjastatud teos “Naiskunstnikud Ahvenamaa Önningeby kunstnike koloonias” valiti konkursi žürii poolt 25 kauneima raamatu hulka. Autor: Kjell Ekström, toimetaja: Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum), kujundaja: Tiit Jürna.
Eesti 25 kauneima raamatu ja viie kauneima lasteraamatu konkurss toimub igal aastal ning selle eesmärk on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine.
Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia 2011
Preemia pälvisid Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel ja Eesti Kunstimuuseumi konservaator Hilkka Hiiop näituse „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge“ (22.10.2011–04.03.2012) eest. Kadrioru kunstimuuseumi 2011. aasta suurnäitus paistis silma ettevalmistustöö põhjalikkuse ja ideestiku ning teostusvahendite uuenduslikkuse poolest. Näitus panustas maalikunsti ajaloo erinevate uurimisvahendite populariseerimisse, kaasates tänapäevaseid multimeedialahendusi, mis andsid igas vanuses külastajale võimaluse tutvuda kunstiteose uurimise ning tähenduse kõikide tasanditega.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2010
Aasta teadusauhind trükiste kategoorias 2010
Auhind omistati publikatsioonile „Kadriorg. Lossi lugu“. Autorid: Aleksandra Murre, Jüri Kuuskemaa, Kadi Polli, Mart Kalm.
Aasta muinsuskaitsja muuseumist 2010
Tiitli pälvis Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret tähelepanuväärse panuse eest muuseumi ja muinsuskaitse lähendamisel.
Aasta muuseumihariduse edendaja 2010
Tiitli pälvis Kumu kunstimuuseumi haridustöö kuraator Jelena Tšekulajeva 4K meetodil juhitud kaasaegse kunsti haridusprogrammi eest.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Läti Vabariigi tunnustusrist 2010
Läti Vabariigi president Valdis Zatlers tunnustas riikliku tunnustusristiga Adamson-Ericu muuseumi direktorit Ülle Kruusi Läti kultuuri tutvustamise eest.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2009
Aasta muuseumirott 2009 ehk aasta parim näitus
Aasta parimaks näituseks tunnistati Kumu kunstimuuseumi näitus „Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal“ (19.06-01.11.2009, kuraator Juta Kivimäe). Esile tõsteti Ülo Õuna loojanatuuri ja loomingut põhjalikult tutvustava ülevaatenäituse emotsionaalselt mõjuvat kujundust, suurepäraseid haridus- ja filmiprogramme ning kõrgetasemelist kataloogi.
Väike muuseumirott 2009
Auhinna pälvis Mikkeli muuseumi, Ajaloomuuseumi ja Pekka Erelti erakogul põhinev ühisnäitus „Kadunud aegade aarded. Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised Eesti muuseumides ja erakogudes“ (07.02.2009–31.01.2010 Mikkeli muuseumis). Näitus sai preemia muuseumide ja erakogu omaniku uudse koostöö ning haridusprogrammi ettevalmistamise eest. Koolide õppekaval põhinev programm valmis koostöös ajalooõpetajaga.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Kristjan Raua preemia 2009
Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linna poolt antav preemia omistati Adamson-Ericu muuseumi direktorite Ülle Kruusile ja kuraator-koguhoidjale Kersti Kollile muuseumi profiiliga huvitavalt lõimuva ja põhjaliku näitusetegevuse eest, millega kaasneb heatasemeline kirjastustegevus ja tulemuslik töö publikuga.
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2008
Aasta muuseumirott 2008 ehk aasta parim näitus
Aasta parima näituseprojekti auhinna pälvis Adamson-Ericu muuseum näituse „Iluraam – raami ilu” (08.03.2008–08.06.2008) eest. Koostajad: Sirje Säär (EKMi raami konservaator-restauraator), Alar Nurkse (EKMi maali konservaator-restauraator) ja Ülle Kruus (Adamson-Ericu muuseumi direktor).
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri 2008
Tänukiri omistati Eesti Kunstimuuseumile noortele suunatud haridusprogrammide väljatöötamise ja kunstiprojektide läbiviimise eest. Samuti tingimuste loomise eest kunstialaste teadmiste ja oskuste omandamiseks mitteformaalse õppe keskkonnas.
Kumu – Euroopa aasta muuseum 2008
Kumu kunstimuuseum pärjati Euroopa Muuseumifoorumi poolt välja antava tiitliga “Euroopa aasta muuseum 2008”. Auhinnale kandideerisid 140 muuseumi 20 riigist. Lisaks muuseumihoone, näituse- ja koolitustegevuse ning muuseumijuhtimise hindamisele tunnustati ka Eesti kui väikeriigi võimet rajada keerulisel üleminekuperioodil niivõrd esinduslik muuseum. Varasemate Euroopa aasta muuseumi laureaatide hulka kuuluvad näiteks Victoria ja Alberti muuseum Londonis, Guggenheimi muuseum Bilbaos jpt.
Euroopa aasta muuseum (European Museum of the Year Award) on auhind, mida annab igal aastal välja Euroopa Nõukogu moodustatud Euroopa Muuseumifoorum (European Museum Forum).
Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2007
Väike muuseumirott 2007
Auhind omistati Adamson-Ericu Muuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Rahvusooper Estonia koostöös sündinud näituse „Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100″. Esile tõsteti teatraalset lavastust ning huvitavaid ja näituse teemat hästi avavaid töötubasid ning vestlusõhtuid. Kuraatorid: teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman, teatriteadlane Seidi Raid ja Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus.
Eesti Muuseumide Aastaauhind on iga-aastane tunnustusauhind, mida annab välja Muuseuminõukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga.
European Copper in Architecture auhind 2007
European Copper in Architecture Campaign tunnustas Eesti Kunstimuuseumi uut hoonet, Kumu kunstimuuseumi, märkides ära selle huvitava materjalikasutuse ning elegantse üldkujunduse.
Chicago Atheneumi rahvusvaheline auhind “Parim ülemaailmne disain” 2007
Chicago arhitektuuri- ja disainimuuseum Chicago Atheneum valis Kumu kunstimuuseumi 2007. aasta parima uue üleilmse arhitektuuri eest auhinnatud ehitiste hulka.
Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2006
2006. aasta kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiate saajate hulgas olid Kumu kunstimuuseumi kuraator Tiina Abel ning Kumu hariduskeskus.
Eesti Hotellide ja restoranide Liidu auhind „Aasta parim 2006“
Auhinna vääriliseks tunnistati Eesti Kunstimuuseum uue peahoone – Kumu – valmimise ja avamise eest.
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu aasta tegu 2006
Auhind anti Kumu kunstimuuseumile sõbraliku keskkonna pakkumise eest liikumisraskustega inimestele.
Põhjamaine valguspärl 2006
Tallinna Linnavalitsus pärjas Kumu kunstimuuseumi “Põhjamaise valguspärli” auhinnaga Kumu hoone valguslahenduse eest.
UNICEFi „Sinilinnu” aastapreemia 2006
UNICEF tunnustas Eesti Kunstimuuseumi laste heaks tehtud töö eest “Sinilinnu” aastapreemiaga.
Eesti Turvaettevõtete Liidu tunnustus 2006
Eesti Turvaettevõtete Liit tunnustas aastal 2006 vastavatud Kumu kunstimuuseumi uue hoone turvalahendust.
Aasta betoonehitis 2005
Aasta Betoonehitise auhinna eriauhinna ehitajale pälvis AS Merko Ehitus Kumu hoone ehituse eest.
Läti Vabariigi välisministeeriumi aukiri 2004
Aukiri omistati Adamson-Ericu muuseumi direktorile Ülle Kruusile Läti visuaalkultuuri tutvustamise eest Eestis.