Eesti, Rootsi ja Soome kunstiprofessionaalid uurivad rahvusvahelises projektis Michel Sittowi pärandit
15.–17. jaanuaril kohtusid Niguliste muuseumis Eesti, Rootsi ja Soome kunstiteadlased ja muuseumispetsialistid ning alustati Michel Sittowile omistatud kahe altariretaabli uurimis- ja näituseprojekti.
Eesti Kunstimuuseum alustab koos Hälsinglandi muuseumi ja Rootsi Kirikuga kahe hiliskeskaegse meistriteose, Tallinna Kannatusaltari ja Bollnäsi kappaltari, uurimis- ja näituseprojekti. Mõlemad teosed on seotud Tallinnas sündinud ja siin tegutsenud, Madalmaades õppinud rahvusvaheliselt tuntud maalikunstniku Michel Sittowiga (u 1469–1525). Sittowile omistatud Kannatusaltari välistiibade ja Bollnäsi altariretaabli maalid on stiililiselt väga sarnased. Rahvusvahelisse projekti on kaasatud Eesti, Rootsi ja Soome erialaspetsialistid ning mitmed institutsioonid, koostööd tehakse nimekate Madalmaade kunsti ekspertidega. Niguliste muuseumis toimunud kohtumistel osalesid Hälsinglandi muuseumi direktor Gunilla Stenberg ja kuraator Lars Nylander, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret, kuraatorid Greta Koppel ja Merike Kurisoo ning Helsingi ülikooli dotsent Elina Räsänen.
Projekti üheks eesmärgiks on laiemalt vaadelda ka keskaegse sakraalkunsti muutuvaid tähendusi ja kohta tänapäeval. Reedel, 17. jaanuaril tutvustati projekti Eesti ja Põhjamaade saatkondadele, kultuuri- ja kirikuesindajatele. Kõik sõnavõtnud rõhutasid kolme riigi koostöö ja projekti olulisust kunstivaldkonnas. „Selle projekti väärtus on suur kogu Eesti kunstiajaloole,“märkis Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
Hälsinglandi muuseumi direktor Gunilla Stenberg ja kuraator Lars Nylander, Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret ja kuraator Merike Kurisoo.
Tänavu algava mitmeaastase projekti raames on plaanis läbi viia kahe nimetatud teose võrdlevad kunstiajaloolised uuringud, mis hõlmavad ka kaasaegseid pildindustehnikaid. Füüsiliselt kohtuvad altariretaablid kahel näitusel: 2021–2022 sügistalvel Tallinnas Niguliste muuseumis ja 2022. aasta kevadsuvel Rootsis Hälsinglandi muuseumis. Näitustega kaasneb kaks rahvusvahelist konverentsi. Kunstiajaloo kõrval pööratakse teoste uurimise kaudu tähelepanu ka pärandikultuuri hoidmisele ning muuseumi ja kiriku jagatud vastutusele kirikukunsti säilitamisel. Projekti uurimistulemused avaldatakse nii näitusekataloogis kui ka konverentsiettekannete põhjal loodavas kogumikus.
Niguliste muuseumi kuraatori ja Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukogu esinaise Merike Kurisoo sõnul on projekt eriline, kuna esmakordselt vaadeldakse koos kahte Michel Sittowile omistatud altariretaablit. „Sittow on eeskätt hinnatud suurepärase portretistina ning tema nimega seotud suureformaadilised altariretaablid on saanud palju vähem tähelepanu. Kirjalikest allikates on teada, et Michel Sittow tegi oma Tallinnas töötamise aegadel teoseid siinsetele pühakodadele ja ilmselt telliti temalt töid ka Soome ja Rootsi.
Kunstiajalookirjutuses on oletatud, et Bollnäsi altariretaabel on valminud Tallinnas. Seega käsitleb projekt ka Tallinnat kui hiliskeskaegset kunstikeskust ja siinset kunstiproduktsiooni Läänemere-ruumi kontekstis. Selle projekti väga oluliseks ja laiemaks eesmärgiks on osutada tähelepanu keskaegse sakraalpärandi olulisusele ja säilitamisele,“ kirjeldas Kurisoo.
Projekti lähtekoha andis rahvusvaheline näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades” Kumu kunstimuuseumis ja Rahvusgaleriis Washingtonis 2018. aastal (kuraatorid Greta Koppel ja John Oliver Hand). Kunstniku esimene isikunäitus tõi kokku haruldased tööd maailma nimekatest muuseumidest ja erakogudest, luues uue aluse Sittowi teoste edasiseks uurimiseks. Michel Sittowi nimega seotud Tallinna ja Bollnäsi altariretaablite kunstiajalooline uurimine on Sittowi suurnäituse omamoodi järelelu.
Lisainfo: