Tulmed

Aino Bach (1901–1980). Lugeja lambi all. 1938. Monotüüpia

Aino Bach kujutas oma graafikaloomingus sageli noori naisi ja tütarlapsi. 1938. aastal valminud monotüüpia on erandlik oma mustvalge värvikäsitluse poolest.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Aino Bach. A Reader Under a Lamp. 1938
Aino Bach. A Reader Under a Lamp. 1938
empty-image

Dagmar Bette-Punga (1916–1945). Lugev mees. Enne 1939. Kuivnõel, paber

Baltisaksa naiskunstniku Dagmar Bette-Punga looming on vähe tuntud ja seetõttu on tema teosed oluliseks lisanduseks muuseumi kogusse.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Dagmar Bette-Punga (1916-1945). A Man Reading. Before 1939
Dagmar Bette-Punga (1916-1945). A Man Reading. Before 1939
empty-image

DeStudio. Prints ja lurjus. 1993. Fotokollaaž

DeStudio tegutses nii reklaamifirma kui ka kunstirühmitusena. Herkki Erich Merila ja Peeter Maria Lauritsa profiili ja rolle rühmituses edastab DeStudio koondportreeks loetud „Prints ja Lurjus“.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.

DeStudio. Prince and Rascal. 1993
DeStudio. Prince and Rascal. 1993
empty-image

Ernst Gustav Kühnert (1885–1961). Lilled vaasis. 1916. Õli, lõuend [pilt: M 7691]

Ernst Gustav Kühnert oli baltisaksa arhitekt, kes tegeles lisaks uute hoonete projekteerimisele aktiivselt ka Tallinna vanalinna ehitiste renoveerimisega. Tema maalilooming on seni vähe tuntud ja seetõttu haruldane.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Ernst Gustav Kühnert. Lilled vaasis. 1916
Ernst Gustav Kühnert. Lilled vaasis. 1916
empty-image

Märt Laarman (1896–1979). Kevad. 1922. Õli, lõuend. [pilt: M 7697]

Teose „Kevad” muudavad mõjuvaks intensiivsed värvitoonid ning ekspressiivse joonega edasi antud loodusvormid.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Märt Laarman. Kevad. 1922
Märt Laarman. Kevad. 1922
empty-image

Leonhard Lapin. Teosed sarjast „Märgid“

Must kolmnurk. 1979. Sügavtrükk, paber
Punane kolmnurk. 1979. Sügavtrükk, paber
Must viisnurk. 1979. Sügavtrükk, paber

Teosed kuuluvad sarja „Märgid“, mida Leonhard Lapin on ise nimetanud oma esimeseks budistlikuks teoseks. Selle loomisel on ta olnud mõjutatud nii ida filosoofiast kui ka suprematist Kazimir Malevitshi loomingust, uurides mõistete „tühjus“ ja „ruum“ tähendusi.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.

Eugeni Noormägi (1903–1988)

Naine toolil. 1950.a.-d. Õli, lõuend.
Kompositsioon. 1950-70. Õli, lõuend.

Eugeni Noormägi kuulub Eesti eksiilkunsti seni vähem tuntud nimede hulka. Alustanud kunstiõpinguid Ants Laikmaa juures ja Pallase kunstikoolis, lahkus Noormägi Eestist Ameerikasse juba 1926. aastal, olles varastes kahekümnendates. Edasi viis saatus naiskunstniku Taani, kus temast peale kunstiõpingute jätkamist Kopenhaageni Pariisi vahel kujunes tunnustatud kunstnik. Noormägi summutatud koloriidiga modernistlik looming on heaks näiteks Eesti eksiilkunstis esindatud põhjamaisest liinist.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Jüri Palm (1937–2002). Esemete mütologeem. 1966-67. Õli, lõuend

1960. aastatel Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat ja keraamikat õppinud ning plakatikunstnikuna lõpetanud Jüri Palmi tunnustati 1970. aastatel kui omanäolist maalijat. Palmi kohati sünged ja sümbolistlikud, tihti sotsiaalkriitilised kompositsioonid moodustavad olulise osa selle perioodi kunstis.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Jüri Palm. Esemete mütologeem. 1966-67
Jüri Palm. Esemete mütologeem. 1966-67
empty-image

Esther Roode (1923–2007). Autoportree. 1949. Õli, lõuend.

Esther Roode oli hinnatud portretist ja akvarellist, kes töötas nii õppejõu kui illustraatorina. Tema pärandist moodustavad kõneka osa psühholoogilised autoportreed, milledes väljendub tugeva naise eneseteadvus.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Esther Roode. Autoportree. 1949
Esther Roode. Autoportree. 1949 
empty-image

Sirje Runge. Ring. 1975. Pliiats, paber

Disaineriharidusega Sirje Runge tegeles 1970. aastatel Eesti kunstis kõige põhjalikumalt pildiruumi geomeetrilise konstrueerimise võimaluste uurimisega. 1975. aastast pärineva pliiatsijoonistuse keerukates struktuurides mängib Runge esmakordselt läbi 1976.—1978. aastate maaliseeriate ruudul, ringil ja kolmnurgal põhinevad kompositsioonid.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.

Sirje Runge. Ring. 1975
Sirje Runge. Ring. 1975
empty-image

Tõnis Saadoja. Lõigatud pilt I-V. 2017. Õli ja akrüül lõuendil [pilt: M 7680:1-5]

Tõnis Saadoja viiest maalist koosnev sari tsiteerib eri ajastute maastikumaali klassikat ning sulatab need tistaadid Saadoja isiklikku maalikeelde.

Ostetud Eesti Kultuurkapitali toel.

Ludmilla Siim. Bassein. 1972. Õli, puitkiudplaat

Ludmilla Siim on nõukogude perioodi Eesti kunsti olulisemaid linnamaalijaid, kelle loomingus on talletunud Tallinna muutumine moodsamaks ja suurlinlikumaks 1970. aastatel. 1972. aastal maalitud metafüüsiliselt inimtühi „Bassein“ kujutab üht linna purskkaevudest, ent siit ei puudu ka Siimu mitmetele toonastele linnavaikeludele omased humoorikad erootilised allusioonid.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Ludmilla Siim. Bassein. 1972
Ludmilla Siim. Bassein. 1972
empty-image

Aleksander Suuman (1927-2003). Leedu motiiv. Õli, lõuend

Allegooriline maal on oluline näide 1960. aastatel populaarsust kogunud luuletaja ja maalikunstniku Aleksander Suumani loomingus. Teoses tuleb esile „argielu arheoloogiks“ tituleeritud kunstnikule omane viis vaadelda inimest ja tema eksistentsi läbi pehme huumori.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Aleksander Suuman. Leedu motiiv
Aleksander Suuman. Leedu motiiv
empty-image

Magnus Zeller (1888–1972)?. Kaeviku äärel. Kuivnõel, paber

Signatuurita väljendusrikas gravüür on valminud ilmselt I maailmasõja järel. Ekspressionistlik teos seostub Saksa modernisti Magnus Zelleriga, kes võttis sõdurina osa I maailmasõjast ja kes 1923-24 oli Tartus Pallase kunstikoolis graafika õppejõud.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Ludmilla Siim. Bassein. 1972
Ludmilla Siim. Bassein. 1972
empty-image

Tundmatu meister. Paater. 16. saj. keskpaik. Hõbe.

Tegemist on arvatavasti 16. saj keskpaigast pärineva paatriga, mille teeb haruldaseks gooti minusklites pealiskiri, kus kajastub veel katoliku ajast pärinev Neitsi Maarja ja Püha Anna kultus.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Agathe Veeber (1901–1988). Kaks naist. 1974. Kuivnõel, paber

Tuntud pallaslase Agathe Veeberi graafiline töö seostub kunstniku sõjaeelsete kuivnõela-lehtedega, aga veelgi enam 1950.-1960. aastatel Ameerikas teostatud joonistustega.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Agathe Veeber. Kaks naist. 1974
Agathe Veeber. Kaks naist. 1974
empty-image

Vello Vinn

Künd. 1974. Söövitus, paber. [pilt: G 30441]
Lend. 1977. Söövitus, paber. [pilt: G 30444]

Vello Vinna teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus – 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikutepõlvkonna loomingust, kus erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafika kui tehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Georg Westenberg (1902-1980). Rutake! Kõige enne tuleb Tallinna Eesti Muuseumi miljonite laev. 1920-1928. Plakat

Georg Westenberg oli eesti tarbegraafik ja kunstnik. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Kunsttööstuskooli nahatöö ja raamatuköitmise erialal, misjärel töötas Riigi Trükikojas kuni Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Ta on kujundanud mitmeid rahatähti, münte, postmarke, märke ja loteriipileteid, teinud raamatukujundusi ja plakateid. Plakat „Rutake! Kõige enne tuleb Tallinna Eesti Muuseumi miljonite laev“ on kavandatud Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu loteriiks.

Georg Westenberg. Rutake! Kõige enne tuleb Tallinna Eesti Muuseumi miljonite laev
Georg Westenberg. Rutake! Kõige enne tuleb Tallinna Eesti Muuseumi miljonite laev
empty-image

Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925. Õli, lõuend

Eesti üks mitmekülgsemaid kunstnikke Adamson-Eric asus 1924.a. õppima Pariisi. Aasta hiljem valminud „Natüürmort peegli ja kannuga“ on hea näide kunstniku toonasest loominguperioodist, mis on seni Eesti muuseumides veel vähe esindatud.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925
Adamson-Eric (1902-1968). Natüürmort peegli ja kannuga. 1925
empty-image

Arnold Akberg (1894-1984).Leningradi maantee vaade

1950. aastatel, kõige raskematel stalinistliku surutise aegadel, hakkas Arnold Akberg maalima vaadet Tallinnale Leningradi maanteelt. Lähenedes motiivile esialgu realistlikult, nagu nõudis aeg, ei jäänud kunstnik aga tulemusega rahule ning lahendas sama motiivi veel korduvalt. 1975. aastal naases kunstnik paarkümmend aastat tagasi maalitud motiivi juurde varem keelatud konstruktivistlikku maalikeelt kasutades.

Eesti Kunstimuuseumi ost.

Arnold Akberg. Leningradi maantee vaade
Arnold Akberg. Leningradi maantee vaade
empty-image

Eerik Haamer (1908–1994).Kurt ja pime. Viimane maal. 1994. Õli, lõuend.

Eerik Haameri loomingu lõppakord, 1994. aastast pärit teos “Kurt ja pime” on tagasivaade varasematele olulistele teemadele ja teostele. Kunstniku hilisem looming on Eesti Kunstimuuseumi kogus esindamata, seega on kõige viimasena teostatud “Kurt ja pime” muuseumikogu väärtuslikuks täienduseks.

Mai D’Arcy ja Rein Florelli kingitus

Eerik Haamer. Kurt ja pime. 1994
Eerik Haamer. Kurt ja pime. 1994
empty-image

Margus Haavamägi

Endel Kõks Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis. 1987. Plakat
XI Rahvusvaheline foneetikateaduste kongress 1987. 1987. Plakat
Vorm ja värv tekstiilis. 1985. Plakat
Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus. 1984. Plakat

Margus Haavamägi on üks silmapaistvamaid fotolavastusliku suuna esindajaid Eesti plakatikunstis. Tema 1980. aastatel ja 1990. aastate algul kujundatud tööd kujutavad endast huvitavaid näiteid tolle perioodi kultuuriplakatitest.

Margus Haavamägi kingitus.

Eduardas Juchnevicius (1942–2011)

Modell kunstniku ateljees. 1985. Kõrgtrükk (linoollõige), paber

Leedu kunstniku Eduardas Juchneviciuse töö kuulub VII Tallinna Graafikatriennaalil (1986) ühega kahest võrdsest preemiast auhinnatud teoste komplekti. Tallinna Graafikatriennaal on sündmus, mis on mõjutanud märkimisväärselt nii Eesti graafikakunsti kui ka Eesti graafilise disaini ja visuaalse kultuuri arenguid. Graafikatriennaalidel eri aegadel premeeritud teosed kajastavad ilmekalt oma ajastu graafikakunsti eri tendentse, tehnoloogilisi ja kontseptuaalseid uuendusi, aga ka muutusi arusaamades graafilise kujundi kui paljundatava kujutise olemusest.

Martinas Juchneviciuse kingitus

Jüri Kass

Erkidisain. 1979. Plakat

Jüri Kass kuulus 1980. aastatel silmapaistvamate fotolavastuslikku plakatit viljelevate kunstnike hulka Eestis. Tema peamiselt kultuurisündmuste tarbeks kujundatud plakatid olid omas ajas uuenduslikud ning tehniliselt meisterlikud.

Jüri Kassi kingitus

Raivo Korstnik (1932–1992)

Mereäärne. 1975. Õli, papp

Astunud kunstiellu karmi stiili esindajana, kujunes Raivo Korstnikust 1960. a.-te II poolel ja 1970. a.-tel omanäoline sürrealismi tõlgendaja nõukogude tingimustes. Ammutades ainest oma vahetust ümbrusest — uuest haljastuseta paneelelamurajoonist või lohakile jäetud esemetega piiritsoonist — nägi ta oma aega üheaegselt rikkaliku ja õõvastava kunstilise materjalina. Vabanenuna karmi stiili tumedast paletist on „Mereäärne“ oma trepi ja tühja ukseavaga siiski nii päikseline rannavaade kui ka ebamugavustunnet tekitav nõukogude jäätmaa.

EKM ost

Endel Kõks (1912–1983)

Muskoka allikas. 1967. Segatehnika, paber

Olev Mikiver (1922–1994)

Puu ümber. 1960. Õli, lõuend

Erich Pehap (1912–1981)

Kaksikportree. 1951. Õli, papp

Ruth Tulving (1930–2012)

Kompositsioon punasel foonil. 1974. Õli, lõuend

Välis-Eesti kultuuritegelane, ajakirjanik ja luuletaja Ilmar Külvet (1920-2002) ja tema abikaasa Vaike Külvet omandasid aastate jooksul USAs ja Kanadas elades ning paljude kunstnikega suheldes rohkearvulise ja heatasemelise kogu Eesti pagulaskunsti. Neid töid on eksponeeritud EKMi näitustel, omanike kingitustena on neid jõudnud juba varem muuseumi kogusse. 2017.a. annetustena saabunud tööd on kõik kõrgetasemelised näited nimekate Välis-Eesti kunstnike loomingust.

Vaike Külveti kingitus

Marco Laimre

Sari „Lily“. 1996. Fotoinstallatsioon

Marco Laimre asus 1995. aastal vedama EKA üliõpilaste galeriid [`mobil ], kus koolkonna liikmed esinesid leidmaterjalidega, mille tähendust uues kontekstis nihestati. Laimre sarja „Lily“ loetakse selle suuna üheks ikooniliseks avalduseks, kus näeb kunstniku dialoogi leitud fotoga.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Leonhard Lapin

Puuseppade ülistuseks. 2010. Installatsioon [pilt: S 1975]

Sajandivahetusel asus Leonhard Lapin meisterdama väiksemamõõdulisi installatsioone, liites omavahel väga erineva funktsiooniga valmisesemeid. Keeruliste kooslustega loob Lapin vaatajale sõnumeid tänapäevasest materiaalsest ja ka vaimumaailmast, selle segastest väärtushinnangutest. Neis töödes ei puudu kohati ka soe huumor ja kunstniku selgelttajutav nauding oma väikeste maailmade loomisel.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Olav Maran

Autoportree. 1956. Pastell, akvarell, paber

Purjus päi. 1959. Guašš, papp

Olav Marani varastes, pastelli- ja akvarellitehnikas teostatud autoportreedes on näha uljast ja uudishimulikku, püsimatu vaimuga kunstitudengit, kes uurib autoportree meediumis erinevaid meeleseisundeid ning nende vahetut mõju loomisprotsessile.

Olav Marani kingitus

Jüri Okas

Rekonstruktsioon PL. 1978. Sügavtrükk, paber

Rekonstruktsioon L 1. 1975. Sügavtrükk, paber

Tööd on rariteetsed näited Jüri Okase varasest, 1970. aastate loominguperioodist.

Ostetud Kultuurkapital toel

August Georg Wilhelm Pezold (1794-1859)

Vangid. 19.saj. I pool. Õli, lõuend. [pilt: M 7668]

Rakveres sündinud nimeka baltisaksa kunstniku-estofiili A. G. W. Pezoldi Tallinna vaatega olustikumaal on iseloomulik näide kohalikust 19. sajandi alguse kunstist.

Peter Kochi kingitus

Kaljo Põllu (1934-2010)

Päikesevene. Sarjast „Kodalased“. 1974. Metsotinto, paber

Mõtisklus. Sarjast „Kodalased“. 1974. Metsotinto, paber

Kaljo Põllu oli üks legendaarseid eesti kultuuritegelasi, kelle elutöös on oluline koht aastatel 1973-1975 loodud mütoloogilisel graafikasarjal „Kodalased“. Kõik sarja lehed on kõrge kunstitasemega ning omavad rahvuslikku, tolles ajas ka maailmavaatelist tähenduskoormust.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Henn Roode (1924-1974)

Kompositsiooni kavand. Turg. 1960. Õli, lõuend.

Eesti 1960. aastate kunstiuuendaja Henn Roode tumedas koloriidis kavand on eeltöö EKMi kogusse kuuluvale maalile „Lilleturg“ (1961).

Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi kingitus

Spode’i keraaamikatööstus / Inglise

Vaas maastikuvaatega. U 1850-60. Portselan, glasuuripealne maal

Peenelt maalitud romantilise maastikuvaatega vaas on ilus näide 19. sajandi keskpaiga reisisuveniirist.

Anu Veski kingitus

Ülo Sooster (1924-1970)

Autoportree piibu ja käega. 1954. Õli, lõuend.

Autoportree piibuga. 1954. Õli, lõuend.

Kevadine autoportree. 1956-60. Õli, paber.

Ülo Soosteri varaste autoportreede seeria on Eesti 20. sajandi kunstiajaloo sümboldokument. Vangilaagri aegsete autoportreede tagasihoidlik tehnika ja väike formaat räägivad ühtlasi laagrikunsti spetsiifikast.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Anna-Stina Treumund (1982-2017)

Üks. Kaks. Koos. Sari „Naine Marju Mutsu joonistuste nurgas“. 2010. Fotod

Kolmeosaline fotoseeria „Naine Marju Mutsu joonistuste nurgas“ on kunstniku parafraas juba Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvatest Marju Mutsu teostest „Üks“,

„Kaks“ ja „Koos“ (1972), mis on huvitav näide kaasaegse kunsti ja juba kunstiklassikasse kuuluvate teoste dialoogist.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Edgar Viies (1931-2006)

Ruumiline objekt. 1968. Alumiinium, autoritehnika

Edgar Viiese uuenduslikud vormiotsingud ja moodne materjalivalik tähistasid 1960. aastail modernse ajastu algust kodumaises skulptuuris. Esmakordselt sõjajärgses Eestis ilmus eesti skulptuuri stiilipuhas abstraktne vormikultuur. Mitmetest tema 1960.–1980. aastate teostest on saanud kunstikäsitlustes krestomaatiline klassika.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Eduard Wiiralt (1898-1954)

Naise pea. 1929. Akvarell, paber

Eduard Wiiralti akvarell „Naise portree“ kuulub tema 1929. aasta nn. Antraini sarja. Sel aastal valmis kunstnikul ühe tellimuse vahendusel Bretagnes, Antrainis viibides hulk joonistusi ja akvarelle, mille väljenduse skaala ulatub fantastilisest realismist ülima groteski ja piinavate nägemusteni.

Eesti Kunstimuuseumi ost

Mare Vint

Pinge I. 1994. Lito, paber

Mare Vint (sünd 1942) on 1960. aastatel esile tõusnud graafikute ja laiemalt kunstnikepõlvkonna tähelepanuväärseid esindajaid. Uuendusliku rühmitusega ANK’ 64 seotud ringkonnale omaselt iseloomustab tema loomingut tehniline meisterlikkus, esteetiline terviklikkus ning filosoofilised otsingud. Mare Vint on järjekindlalt töötanud maastiku kujundiga, mis on kasvanud tema tõlgenduses inimese ja looduse harmoonilise suhte ning ideaalse maailma sümboliks.

Omandatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Arvo Nenni ja Ingrid Nenni (neiupõlvenimega Nõges) fondi toel.

Arnold Akberg

Tallinna vanalinn, 1983

Kesk-Kompassi tänava vaade, 1920

Arnold Akberg on kahtlemata kubismi üks omapärasematest esindajatest, kelle geomeetrilistes vormides arhitektuurimotiivid on tuttavad paljudele kunstisõpradele.

Maal on kingitus Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi poolt.

Jüri Arrak

Laava. 1966. Õli, lõuend

Jüri Arraku maal „Laava“ on väga iseloomulik kunstirühmituse ANK ’64 kujunemisperioodile ning Jüri Arraku enda loomingule sel ajal. Kuuekümnendate muutustetuules katsetasid anklased erinevaid modernismi esteetikast pärit võtteid, kuid sulatasid sellesse ka oma ajale tunnuslikke teemasid looduskatastroofidest, inimese ja looduse vahekorrast.

Ostetud Kultuurkapitali toel

Ole kursis meie suvesündmustega!

Liitu uudiskirjaga siin!