Adamson-Ericu muuseumis avatav rahvusvaheline näitus kutsub aeglustuma
Adamson-Ericu muuseumis 19. septembril avanev uus näitus „Aegluse poliitika“ uurib inimeseks olemist tänapäevases produktiivsusele suunatud maailmas, pöörates pilgu aeglustumisele kui vastupanu- ja ellujäämisstrateegiale. Näituse kuraatorid on Brigita Reinert ja Karin Vicente.
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti grupinäitus kaardistab kunstivälja üha süvenevat huvi „aeglaste“ tehnoloogiate ja materjalide vastu. Kas tänapäevast kiirendusühiskonda on üldse võimalik pidurdada? Poola-Slovakkia kunstnikeduo Julia Gryboś ja Barbora Zentková mahukas makrameetehnikas teos tõukub soovist võidelda väsimusega, Tõnis Jürgensi immersiivne ruumiinstallatsioon kutsub mõtlema magamisest kui vastupanutaktikast. Näitusel esitletakse ka mitmeid spetsiaalselt selleks loodud uudisteoseid: Krista Vindberga (Dzudzilo) uurib betooni ja heli kaudu inimeste ajataju, Nele Kurvits pakub arhailiste töövõtete abil uusi viise aja mõõtmiseks, Killu Sukmiti poliitiline tikand käsitleb aeglustumisvõimaluste soolist ebavõrdsust.
„Kaasaegses ühiskonnas on inimesel pidevalt kiire. Töötempo, infovood, tehnoloogia areng ja sotsiaalne surve sunnivad meid tegutsema aina kiiremini ja efektiivsemalt. „Aegluse poliitika“ all mõistame siinkohal teadlikku otsust mitte tormata kaasa peadpööritavate kohustustega, võtta aeg maha ning teha pigem vähem, aga mõtestatumalt,“ kirjeldab Brigita Reinert, üks näituse kuraatoritest.
„Aeglustumine on oluline katustermin tähistamaks protsesse ja praktikaid, mis tasakaalustavad kiirust ja tõhusust ülistavat ühiskonnamudelit. Saksa sotsioloog Hartmut Rosa on tabavalt kirjeldanud, kuidas ühiskondlik kiirenemine mõjutab muu hulgas ka inimese ajataju ning tema suhet maailmaga,“ selgitab näituse teine kuraator Karin Vicente.
Näitus uuribki, kas sellest hüperkiirusel toimivast masinavärgist on üldse võimalik välja astuda – õppida hindama aega mitte ainult kui vahendit, vaid kui väärtust iseeneses, nautima protsessi ja kohalolu. Viimastel aastatel on kaasaegsesse kunsti jõuliselt sisenenud erinevad „aeglased“ tehnoloogiad, käsitöötehnikad ja traditsioonilised materjalid. Kunstnikud seavad autoripositsioonis järjest selgemalt esikohale hoolivust ja vastutustunnet ning teevad teadlikult jätkusuutlikke valikuid. Adamson-Ericu uus näitus uuribki eri vaatenurkade kaudu, kuidas kunstnikud oma loomingus aja, aegluse ja jätkusuutlikkuse teemadega tegelevad.
Näitusega kaasnevad haridus- ja publikuprogrammid, toimuvad aeglase vaatamise ringkäigud ja kunstitöötoad, mis aitavad ka publikul aega maha võtta. Avaüritusena toimub näituse esimesel päeval kuraatorite ringkäik ja kunstnikuvestlus Krista Vindbergaga. Vaata lisanfot siit.
Koos näitusega ilmub ajakirja Kunst.ee erinumber „Aeglustumine“, milles erinevad autorid ajaloolastest kuni kunstnikeni mõtisklevad ajast ja aeglustumise potentsiaalist nii laiemal filosoofilisel tasandil kui ka Eesti kunstimaastikul, kirjeldades nii teoreetilisi käsitlusi kui ka praktilisi väljundeid Eesti kunsti institutsioonides, kunstnike loomepraktikates ja kunstikogemises. Erinumbri koostajad on Brigita Reinert ja Karin Vicente.
Näitus „Aegluse poliitika“ on Adamson-Ericu muuseumis avatud kuni 15. veebruarini 2026.
Osalevad kunstnikud: Julia Gryboś (PL) & Barbora Zentková (SK), Tõnis Jürgens (EE), Sandra Kosorotova (EE), Nele Kurvits (EE), Sten Saarits (EE), Killu Sukmit (EE), Gintautas Trimakas (LT), Johanna Ulfsak (EE), Sigrid Viir (EE), Krista Vindberga (LV), Elīna Vītola (LV) & Ieva Kraule-Kūna (LV)
Kuraatorid: Brigita Reinert ja Karin Vicente
Kujundaja: Arvi Anderson
Graafiline disainer: Kersti Heile