Adamson-Ericu muuseumis tutvustatakse Eesti 20. sajandi kunstiklassika konserveerimise põnevat maailma
Adamson-Ericu muuseumis avaneb 6. märtsil näitus „Restauraatorist konservaatoriks“, millega tähistatakse Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna 50 aasta juubelit.
„Osakonna 50-aastane ajalugu ei ole ainult tehtud tööde loetelu. See on palju avaram – sisaldades inimesi, tööviise ja olusid, mis on kujundanud nii aega kui ka tegevusruumi. Iga tehtud otsus, kasutatud meetod ja loodud lahendus on olnud osa protsessist, mis määrab kunstiteose väärtuse ja kestmise,“ rääkis Eesti Kunstimuuseumi pikaajaline maalikonservaator Alar Nurkse.
Näitus tutvustab konservaatori eriala 20. sajandi Eesti kunstiloo märgiliste teoste ja autorite kaudu. Möödunud sajandi kunstnike looming on igapäevaselt muuseumi konservaatorite töölaual olnud osakonna rajamisest alates. „20. sajandi puidumassist tehtud paber ning modernne skulptuur ja maalikunst pakuvad konservaatoritele rea keerukaid väljakutseid, sest materjalid ei ole ajaproovile nii hästi vastu pidanud, kui need, mida kasutasid meistrid sajandeid tagasi,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi konservaator Kärt Lend.
Näitusel „Restauraatorist konservaatoriks“ on eksponeeritud nii maale kui ka skulptuure. Näituse keskmes on aga kunstiteosed, mille alusmaterjaliks on õrn ja habras paber. Paberile loodud teoste seas leidub väga erinevas tehnikas töid: kõige levinumad on mitmesugused graafikatehnikad, kuid esindatud on ka söe-, tuši- ja pliiatsijoonistused, pastellid, akvarellid ning guašš-, tempera- ja õlimaalid. Autoritest on näitusel esindatud tuntud 20. sajandi meistrid, kelle teostega tegelemine pakub konservaatorile alati nii rõõmu kui ka professionaalset põnevust: Eduard Wiiralt, Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Ado Vabbe, Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Enn Põldroos, Ando Keskküla, Maire Männik, Osvald Timmas ja Andrus Kasemaa. Kaasaegsemat paberikunsti esindavad Urmas Viigi teosed, mis esitavad konservaatorile väljakutse oma suurte mõõtmete ja hapra autoritehnikaga.
Näitusel on teosed esitletud koos konserveerimise protsessi tutvustavate tekstide ja fotodega, mis kutsuvad märkama nende ülesehitust, materjali, tehnikat, elukaart ja konserveerimislugu. Vaatajal avaneb võimalus näha, kuidas konservaatorid töötavad ja probleeme lahendavad ning kuidas restaureerimisest sai tänapäevane konserveerimine. „Oma kunstiliste lahenduste ja tehnika poolest on kõik siin eksponeeritud teosed ühel või teisel moel erilised. Just seetõttu on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonnas tulnud nende säilivuse tagamiseks välja töötada ja rakendada uudseid konserveerimismetoodikaid,“ selgitas paberalusel tööde kogenud konservaator Margit Pajupuu.
Muuseumi keldrikorrusel tutvustatakse Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna värvikat ajalugu ja inimesi. Videoklippides demonstreerivad konservaatorid oma põnevaid töövõtteid, uudistamiseks on väljas meistrite töövahendid ning kunstikeldris saavad külastajad ka ise kätt proovida.
Näitust saadab mitmekesine haridus- ja publikuprogramm. Kevadel viivad Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid läbi kunsti säilitamisele pühendatud avalikke loenguid, mida on oodatud kuulama nii kunstnikud kui ka kollektsionäärid ja teised kunstiteoste omanikud. Samuti juhendavad nad praktilisi töötube, kus tutvustatakse paberi konserveerimise meetodeid ja kipsivalu tehnikat. Programmi täiendavad kunstnike Mall Nukke, Kaspar Tamsalu, Teele Ülesoo ja Kerttu Siplase temaatilised loovtöötoad täiskasvanutele ning muuseumitunnid koolilastele, kus õpilased saavad loovülesannete kaudu tutvuda konservaatorite töövõtetega.
Esimese üritusena toimub näituse avapäeval, 6. märtsil kell 17 kuraatorituur.
Näitus jääb avatuks 7. juunini 2026.
Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab oma 50. tegevusaastat mitmekülgse näituseprojektiga „Restauraatorist konservaatoriks“. Lisaks Adamson-Ericu muuseumis toimuvale näitusele avatakse aprillis väljapanekud Niguliste muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis.
Näituse kuraatorid: Kärt Lend, Margit Pajupuu, Isabel Aaso-Zahradnikova, Kersti Koll
Näituse kujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova
Graafiline disain: Inga Heamägi
Publiku- ja haridusprogrammid: Maris Paal