17. novembril 106. aastapäeva tähistav Eesti Kunstimuuseum pakub oma näitustel kunstisõpradele erakordseid elamusi, muuhulgas selliste suurnimede nagu Lucas Cranachi, El Greco, Gerhard Richteri ning Flaami ja Hollandi maalikunstnike meistriteostega. Kogu sünnipäevanädala programm rõhutab muuseumi rolli laia ja mitmekesise publiku kaasajana – kunst kõnetab igas vanuses ja igas keeles.
Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest.
Pygmalioni müüdile viitava pealkirjaga rahvusvaheline grupinäitus „Galatea triumf“ vaatleb inimkogemuse muutumisi ja arenguid kultuuris ja ühiskonnas seoses uute tehnoloogiate pealetungiga.
Näituse lähtepunktiks on ekspeditsioon kui teadmiste, aga ka võimusuhete loomise vahend. Uurides soome-ugri uurimisretkedelt pärit pildi- ja filmimaterjali ning soome-ugri pärandit Eesti muuseumikogudes, võetakse ühtlasi vaatluse alla eestlaste suhted Siberi ja põhjamaade põlisrahvastega.
Näitus mõtestab joonistuste, maalide ja päevikute kaudu reisimise tähtsust Karin Lutsu (1904–1993) elus ja loomingus. Möödunud sajandi alguse ühe silmapaistvama Eesti naiskunstniku loomingut tutvustava näituse fookuses on akvarellid ja visandid reisidelt Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ning ka tema uuelt kodumaalt Rootsist. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstimuuseumiga.
Kesk- ja Ida-Euroopa kaasaegsele kunstile keskendunud näitusel mõtestatakse emadust nii isikliku kogemusena kui ka laiemas, ühiskondlikus vaates. Teema avaneb peamiselt läbi hirmu motiivi. Näitus otsib võimalusi hirmude ületamiseks ja emaduse käsitluse avardamiseks.
Maalikunstnik Kristi Kongi (1985) mastaapne isikunäitus pakub immersiivset tajupõhist ruumikogemust. Näituseks valminud uute teoste põhielement on värv ning selle füüsilisel, emotsionaalsel ja semantilisel teel avalduvad tähendusväljad.
