Bernt Notke „Surmatants“ jäädvustatakse postmargile

Omniva ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös ilmub sel neljapäeval, 18. mail postmargil Bernt Notke „Surmatants“. Niguliste muuseumi Antoniuse kabelis asuv 15. sajandi lõpust pärinev maal „Surmatants“ on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis.   

„Postmarkidele jäädvustatakse kõige erakordsemaid kunstiteoseid ja seda Bernt Notke „Surmatants“ kahtlemata on. Margi teeb eriliseks tema väga ebaharilik mõõt –140 x 30 mm. Sellises mõõdus postmarki ei ole varem Eestis välja antud. Margi kujundanud kunstnik Lembit Lõhmus ja trükikoda Vaba Maa on teinud suurepärast koostööd, et kujutada kuulsat maali postmargil võimalikult autentsena,“ ütles Omniva juhatuse liige Kristi Unt.

„Eesti Kunstimuuseumil on olnud aastaid suurepärane koostöö Omnivaga, välja on antud mitmeid kunstiteoseid tutvustavaid postmarke. Tunneme Niguliste muuseumis rõõmu, et Eesti kõige tuntum ning rahvusvaheliselt hinnatuim kunstiteos, Bernt Notke “Surmatants” jõuab nüüd erimõõtmelisena postmargile. Kindlasti pälvib „Surmatantsu“ postmark laialdast rahvusvahelist tähelepanu ja annab paljudele põhjuse tulla unikaalset teost oma silmaga vaatama,“ ütles Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.

Postmarki esitlevad 18. mail kell 12 Niguliste muuseumi Antoniuse kabelis Omniva juhatuse liige Kristi Unt, kunstnik Lembit Lõhmus ning Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret ja kuraator Merike Kurisoo. Esitlusele on oodatud kõik huvilised! Samal päeval on ka rahvusvaheline muuseumipäev ning sissepääs Niguliste muuseumisse on tasuta.

Postmargi trükiarv on 20 000 ja see trükiti trükikojas Vaba Maa. Erimõõduline mark maksab 6 eurot. Lisaks margile ilmub traditsiooniliselt ka esimese päeva ümbrik ja maksimumkaart, mis on müügil Omniva e-poes. Esimese päeva tempel on kasutusel Toompea postkontoris. Mark on müügil ka Niguliste muuseumi poes.

Maalist „Surmatants“ on tänaseni säilinud vaid 7,5 meetri pikkune kolmeteistkümne figuuriga algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel.