Tänavuse aasta Konrad Mäe nimelise preemia omistas žürii maalikunstnik ja sisearhitekt Mari Kurismaale, pidades silmas nii tema Kumu kunstimuuseumis avatud muljetavaldavat retrospektiivnäitust “Videviku geomeetria” (kuraator Mari Laanemets) kui kogu loomingulist panust Eesti maalikunsti arengusse ja mõtestamisse.

Mikkeli muuseumis avaneb 8. novembril näitus „Vabaduse pant. Mykolas Žilinskase kunstikogu“, mis toob publikuni Leedu 20. sajandi kõige silmapaistvama kunstikoguja kollektsiooni tõelised pärlid alates vanade meistrite suurejoonelistest maalidest kuni 20. sajandi kunstini.

Niguliste muuseumi tornigaleriis avaneb pühapäeval, 2. novembril Eesti kaasaegse ehte näitus „Radikaalne pehmus“, mida sai 2024. aastal näha ka Lissabonis Igreja da Madalena kirikus. Kõik näitusel osalevad kunstnikud on otsinud oma häält Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala pikaaegse juhi professor Kadri Mälgu (1958–2023) abiga.

1975. aasta detsembris korraldas väike noorte kunstnike ja teadlaste seltskond Tallinna lähistel asuvas Harku Eksperimentaalbioloogia Instituudis kunstisündmuse „Harku 1975“. Noortest kunstnikest kuulusid seltskonda Leonhard Lapin, Sirje Runge ja Raul Meel ning noori teadlasi esindas Tõnu Karu. Ametlikes ringkondades tekitas sündmus skandaali ja korraldajaid karistati, sest avamisest võttis osa mitusada noort inimest ja üritus võttis rokk-kontserdi mõõtmed. 

Niguliste muuseumi ja Adamson-Ericu muuseumi direktor Merike Kurisoo oli üks peaesinejatest NORDIK 2025 konverentsil, mis toimus 20.–22. oktoobril Helsingis. Tegemist on suurima Põhjamaade kunstiajaloolaste teadusfoorumiga, mida korraldab NORDIK – Põhjamaade kunstiajaloolaste ühendus, seekord koostöös Helsingi Ülikooliga.

Veel nädala lõpuni avatud eestikeelse raamatu juubelile pühendatud näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ publikuprogrammi südameks oli lühiseminaride sari „Raamatu lood“, milles tuntud ajaloolased, keele-, kultuuri- ja kirjandusteadlased avasid eesti raamatuloo olulisi teemasid. Valik toimunud loengutest on vaatamiseks Eesti Kunstimuuseumi Youtube’i kanalil. 

Reedest, 24. oktoobrist näeb Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti Kunstimuuseumi ja Dresdeni Riiklike Kunstikogude suurejoonelist koostöönäitust „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. Näitus oli suvel eksponeeritud Dresdenis ning jõuab nüüd Eesti publiku ette. Näituse kuraatorid on Kadi Polli, Marion Ackermann ja Sergey Fofanov.

Tunnustatud koreograaf-lavastaja Teet Kase algatatud tantsusarja “Elutantsud igavikule” teise osana esietendub reedel, 14. novembril Niguliste muuseumis lavastus “VIIS et modis”. Antoniuse kabelis kohtuvad Teet Kase soolotants ja Argentiina helilooja Gustavo Twardy muusika.

Eesti Kunstimuuseum kutsub sügisvaheajal lapsi ja peresid osa saama väljapanekutest, programmidest ning tegevustest muuseumi filiaalides. 

Mikkeli muuseumi näitus “Kunstisõltuvus. Reigo Kuivjõgi kunstikogu” jõudis finišijoonele – jäänud on vaid loetud päevad nädala lõpuni. Näituse lõpunädala puhul jõudis Kadrioru parki Hannes Starkopfi (1965–2021) ja Lea Armväärdi (s 1975) teos “Lõvid”.

Alates reedest, 17. oktoobrist on Kumus avatud näitus „Tu ja Minakaru“, mis on loodud spetsiaalselt lastele. Mänguline väljapanek laiendab vanema Eesti kunsti püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700‒1945“ ning kutsub koos tegelaste Tu ja Minakaruga avastama, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning aitab meil ennast ja teisi paremini mõista.

11. oktoobril avaneb modernismi ja realismiga tegelevas MORE kunstimuuseumis Hollandis näitus „Euroopa reaalsused“. Rahvusvaheline näitus pakub värske vaate 1920.–1930. aastate Euroopa realismile, näidates ligi 80 kunstiteost 20 riigist. Eesti Kunstimuuseum saadab Hollandisse Eduard Ole maali „Reisijad“ (1929) ja August Janseni „Tütre portree“ (1926), mis kuuluvad Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooni.