Niguliste muuseumi tornigaleriis on alates 9. märtsist avatud näitus „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“, mis tutvustab Liivimaa keskaegset palverännuainest.

Saatkonnahoones avatud näitus tõukub 2023. aastal Kadrioru kunstimuuseumis toimunud näitusest „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“, millega toodi pärast rohkem kui 20-aastast pausi taas publiku ette Eesti Kunstimuuseumi väike, kuid esinduslik Soome 20. sajandi algupoole kunsti kogu.

Viimast korda jõuab publiku ette Johhan Rosenbergi skulpturaalne performance “Kohanemine 360°le”, mis juurdub otse müüdi südamest. Kehastades Ovidiuse „Metamorfooside“ legendi Kadrioru kunstimuuseumi laemaalilt kutsutakse see ellu läbi publiku ja vaatlejate pilgu.

26. veebruarist 3. märtsini kestval koolivaheajal kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uhiuut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Vestlusel arutavad kunstnikud Neringa Černiauskaitė ja Ugnius Gelguda oma loomingulist suhet näitusel „Raamist lahti“ eksponeeritud kunstniku Marija Teresė Rožanskaitėga (1933‒2007) ja tutvustavad Pakui Hardware’i 60. Veneetsia biennaali Leedu paviljoni teost.

„Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“ kutsub mõtisklema, kuidas hoida elus tasakaalu ning tulla toime muutuste ja raskustega.

Tunnustuse pälvisid Kumu kunstimuuseumi näitustega „Läbi su silmaterade musta kuru“ ja „Kunst antropotseeni ajastul“ kaasnenud samanimelised raamatud.

Muuseumikülastajaid ootavad sünnipäeva nädalavahetusel ees ringkäigud näitustel, töötoad, vestlusringid, aga ka iseseisvad avastusretked.

„Kunsti kogumise, säilitamise ja uuesti kontekstualiseerimise väärtus on harva nõnda mõjuvalt avalikkusele nähtav kui sellel näitusel,“ leidis žürii.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit valis Eesti Kunstimuuseumi filiaali Niguliste muuseumi 2023. aasta parimaks turismiobjektiks.

2024. aasta kultuuri elutööpreemia pälvivad Eesti Kunstimuuseumi peadirektor, kunstiteadlane Sirje Helme, helilooja Olav Ehala ja kirjanik Arvo Valton (Vallikivi).

Kui senini on keskaegset kunsti Eestis käsitletud ja uuritud kui mujal loodut pärandit, siis käesolev projekt vaatleb esmakordselt Tallinna tähendust Läänemereruumi kunstiväljal ja selle mõju naabermaadele.