Eesti Kunstimuuseum kirjutas alla kultuurivaldkonna ühispöördumisele
Kogu Eesti kultuurivaldkond esitas täna valitsusele ühise kriisist väljumise ettepaneku. Pöördumises tuuakse välja kriisis kannatada saanud kultuurivaldkonna majanduslikud tegurid ning esitatakse konkreetsed ettepanekud kriisist väljumise võimalikeks majandusmeetmeteks. Pöördumisele kirjutas kunsti-, teatri-, kirjanduse-, muusika- ja pärimuskultuurivaldkondade üleselt alla 251 organisatsiooni.
Kultuurivaldkonna organisatsioonid mõistavad hästi, et COVID-19 haigestumus on järjest kasvamas ja meie haiglasüsteem on viidud toimetuleku piirile. Aasta tagasi sulgesid kultuuriasutused nakkuse leviku piiramiseks koos teiste sektoritega uksed, äsja kordus see taas. Aasta jooksul oleme õppinud koos oma riigiga kriisis toime tulema. Koostöös Terviseametiga on kultuurivaldkond allakirjutanute sõnul omandanud vilumuse rakendada tõhusalt rahvusvahelistes teadusuuringutes soovitatud viiruse levikut takistavaid meetmeid. Pöördumises tuuakse välja, et piirangute rakendamisele peaksid järgnema teiste riikide eeskujul kriisilahendused, mis tagavad kultuurivaldkondade ellujäämise ja arengu. “Euroopa riigid leiavad oma valdkondade kriisist välja toomiseks täiendavaid ressursse. See on ka meie arvates Eestile ainuõige lähenemine. Inimeste heaolu, kultuuri jätkusuutlikkus ja ettevõtete püsimine sillutab tee eelarvetasakaalule tulevikus,” kirjutatakse pöördumises.
Lisaks kultuurivaldkonna seotusele teiste ühiskonna valdkondade ja majandusharudega osundavad allakirjutanud ka inimeste töötavate inimeste hõivatusele kultuursektoris ning kultuuri mõju majandusele üleüldisemalt näiteks turismisektori kaudu. Kultuurivaldkond suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ning soodustab majanduse arengut muu hulgas välisinvesteeringute ligitõmbamisega. Lisaks sellele loob kultuur väärtust eri piirkondadele ja elukeskkonnale üldisemalt, soodustades regionaalset arengut ja kogukondade lõimumist, mistõttu hõlmab ja mõjutab kultuurivaldkond väga laia võrgustikku ja külgnevaid teenuseid, viidatakse pöördumises. Samuti tuuakse olulise aspektina välja kultuuri tugi vaimsele tervisele, eriti kriisiajal ja keerukas ühiskondlikus kontekstis. “Seetõttu on kultuurielu taasavamine esimesel võimalusel määrava tähtsusega üldisele heaolule, sektori taastumisele ja majanduse kiirele toimimisele,” märgivad organisatsioonid.
Märkides, et seni kasutusele võetud meetmed ja senised toetused ei ole kogu sektori avamiseks ja taastamiseks piisavad, toovad allakirjutanud välja lühiajalised meetmed: eraldada valdkonnale kriisiabi, mis võimaldab katta püsikulutusi (rendikulud, töötasud jm) ja luua riskifondi korraldajatele ning ühtlasi toetada täiendavalt loovisikuid, sh vabakutselisi. Pikaajaliste meetmetena soovitakse suurendada kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vahendeid Euroopa Liidu vahenditest – sh 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Samuti palutakse kaaluda taastumist toetavat käibemaksumäära kultuuriürituste piletitele ajutise toetusmeetmena.
Kultuurivaldkond toonitab, et ilma riigipoolse päästemehhanismita olllakse tõsises ohus ja meie kultuuriline mitmekesisus ja järjepidevus on tugeva löögi all. “Kultuur on meie põhiseaduslik imperatiiv, mille jätkusuutlikkus on meie riigi kestvuse aluseks. Eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi põhieesmärk.” Kultuurivaldkonna esindajad soovivad kohtuda Vabariigi Valitsuse ministritega: peaminister Kaja Kallase, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja kultuuriminister Anneli Otiga.
Pöördumise täisteksti saab lugeda siin.