Eesti Kunstimuuseumi 105. sünnipäevale pühendatud näitus „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ pakub põnevat tagasivaadet muuseumi algusaegadesse

Kadrioru kunstimuuseumis 21. septembrist avatud näitus „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ tutvustab Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu alates muuseumi asutamisest 1919. aastal kuni Teise maailmasõjani. Eesti Kunstimuuseumi 105. sünnipäevale pühendatud näituse kuraatorid on Ulrika Jõemägi, Kersti Kuldna-Türkson ja Kristiina Tiideberg.

„Kui tavaliselt on kunstinäitusel peatähelepanu teostel ja kunstnikel, siis näituse „Käpikust Kölerini“ keskmes on teoste muuseumisse jõudmise viis ja aeg. Nii saab jälgida muuseumi kujunemist mitmekesiste kogudega universaalmuuseumist puhtakujuliseks kunstimuuseumiks, mis tänapäeval kogub kunsti keskajast nüüdisajani,“ sõnas üks näituse kuraatoritest, Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja Kersti Kuldna-Türkson.

Tegevuse algusaastatel kogus Eesti Kunstimuuseum lisaks kunstiteostele ka rahvuslikku käsitööd ning kultuuriloolisi ja taluesemeid, mis on nüüdseks üle antud teistele muuseumidele. Ligi 10 000 endise Tallinna Eesti Muuseumi eset asuvad täna Eesti Rahva Muuseumi kogus. Huvitavaimaid neist saab nüüd taas näha nende kunagises kodus Kadrioru lossis. Erakordse sündmusena on näitusele jõudnud viis portselantaldrikut Läti Tarbekunstimuuseumi püsiekspositsioonist ‒ need osteti Eesti Kunstimuuseumile 1928. aastal Tallinnas toimunud Läti portselanimaali töökoja Baltars näituselt ja anti 1979. aastal üle Läti Kunstimuuseumile.

Enne Teist maailmasõda jõudis enamik kunstiteoseid muuseumisse haridusministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali või Eesti Muuseumi Ühingu ostudena, ent sagedased olid ka kingitused. Nii näiteks kingiti muuseumile avaliku korjandusega kogutud raha eest Amandus Adamsoni skulptuur „Noorus kaob“, mida näeb ka näitusel. Vaataja ette jõuab ka teoseid, mida eksponeeritakse esmakordselt pärast nende muuseumikogusse jõudmist. Üks selliseid on Serbia päritolu kunstniku Nikola Beševići 1921. aastal valminud maal eesti skulptorist August Weizenbergist.

Loomulikult täienesid kogud juba algusaastatel ka tuntud meistrite, nagu näiteks Johann Köleri ja Konrad Mägi teostega. Tähelepanu all oli ka kaasaegne kunst, mida soetati peamiselt kohalikelt kunstinäitustelt. Nii jõudsid muuseumisse hiljem Eesti kunstiajaloos olulisele kohale tõusnud autorite nagu Eduard Wiiralti, Elmar Kitse, Aleksander Vardi ja Karin Lutsu varased teosed.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. II kooliastme õpilased on oodatud külastama muuseumitundi „Muuseumi köögipool“, mis tutvustab Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemise lugu. Muuseumitunnis uuritakse, millised teosed jõuavad muuseumi ja kuidas neid peab eksponeerima.

Eesti Kunstimuuseumi 105. sünnipäeva tähistamine ei piirdu ainult uue näitusega Kadrioru kunstimuuseumis, vaid ulatub muuseumi kõigisse viide filiaali. 8. oktoobril saab Niguliste muuseumist alguse kuraatorituuride sari „5 kunstiteost, mis muutsid ajalugu“. Kuraatorituuridel võtavad kunstiteadlastest kuraatorid ja Eesti Kunstimuuseumi filiaalide juhid tähelepanu alla teosed, mis on vorminud ning nüginud aja- ja kultuurilugu oma uuendusliku vormikeele, huumori või ühiskonnakriitilisusega.

Näitus „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ on Kadrioru kunstimuuseumis avatud kuni 2. märtsini 2025.

Kuraatorid: Ulrika Jõemägi, Kersti Kuldna-Türkson, Kristiina Tiideberg
Näituse kujundus: Liina Unt
Graafiline disain: Diana Yanson

Teosed: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Saaremaa Muuseum