Otsing

Avaldatud 03.09.2025 | 17.06

Eesti Kunstimuuseumi kirjastuselt on ilmunud raamat, mis võtab fookusesse kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi loomingu ja tegevuse

""
Rikkalikult illustreeritud raamatus käsitletakse Anna-Stina Treumundi loomingut ja tegevust aktivistina. Foto: Helen Melesk

Raamat kaasneb näitusega „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ Kumu kunstimuuseumis (05.09.2025–11.01.2026).

Näitus ja käesolev uurimus „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ sai alguse muuseumi kogude ja kaasaegse kunsti ajaloo mõtestamise vajadusest. Selle ideega tuli välja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu hoidja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024), kes alustas ka Anna-Stina Treumundi näituse kureerimist. Temalt võttis projekti Kumu poolt üle Magdaleena Maasik ning kohe algusest peale on näituse kaaskuraator olnud Eesti feminismiajaloo uurija ja kuraator Piret Karro-Arrak.

Kumu kunstimuuseum on teadlikult tegelemas nii naiskunstnike esiletõstmisega kui ka feminismi ja LGBTQ+-kogukonna ajalooga. Anna-Stina Treumundi (1982–2017) isik ja pärand on seejuures võtmeline, et rääkida lesbilise seksuaalsuse kujutamisest Eesti kunstis 2000. ja 2010. aastatel, oma identiteedi otsimisest ning neile otsingutele sobiva visuaalse keele ja diskursiivse ruumi loomisest.

Ühelt poolt räägib ilmunud väljaanne lühikese, aga aktiivse elu- ja loometeega kunstnikust, kes tõi Eesti kunsti lesbilise ja kväärifeministliku vaate. Teisalt avaneb siin postsotsialistliku Eesti LGBTQ+-kogukonna arengulugu: 21. sajandi esimestel kümnenditel tekkinud seosed feministliku liikumisega, toonased aktivistlikud algatused ja märgilised üritused. Ta oli esimene kunstnik Eestis, kes sidus oma autoripositsiooni selgelt oma lesbikogemusega. 2000. aastate esimesel poolel alanud ja 2017. aastal lõppenud loomingulise tegevuse vältel jõudis kunstnik soo, seksuaalsuse, perekonna ja eneseotsingute teemade kaudu küpse kväärifeministliku käekirjani. Treumund otsis oma kogukonda ja esiemasid, luges Eesti (kunsti)ajalugu kväärival pilgul ning töötas teemadega nagu BDSM ja naise seksuaalsus. Ühtlasi kaasas Treumund loomeprotsessi oma sõpru, pereliikmeid ja kallimaid – nii on võimalik tema tööde kaudu kaardistada ka tema kaasaegsete Eesti kväärikogukondade võrgustikke.

Rikkalikult illustreeritud raamatus käsitlevad Anna-Stina Treumundi loomingut ja tegevust aktivistina näituse kuraatorid ja raamatu koostajad Piret Karro-Arrak ja Magdaleena Maasik, kaante vahele on jõudnud ka Karro-Arraku artikkel Treumundi aktivistlikust tegevusest ja vestlusring kunstniku lähikondsetega. Põhjaliku artikliga on panustanud Redi Koobak, kes on uurinud Treumundi loomingut oma doktoritöös, valitud teoseid analüüsib Kaisa Eiche ning raamatu lõpetab kunstnikule pühendatud Laima Kreivytė luuletus. Raamatu graafilise disaini kontseptsiooni on loonud Lilli-Krõõt Repnau, küljendanud Tuuli Aule.

Raamatut saab soetada Kumu kunstimuuseumi ja teiste Eesti Kunstimuuseumi filiaalide poodidest ning e-poest.