Eesti Kunstimuuseumi kogudesse lisandus mullu tuhatkond teost

2022. aastal täienesid muuhulgas Eesti Kunstimuuseumi baltisaksa ja Eesti 20. sajandi esimese poole kunsti kogud ning samuti jõudsid muuseumisse teosed, mis avardavad teadmisi nõukogude perioodi Eesti kunstist.

„Eesti Kunstimuuseum peab väga oluliseks olla kursis kaasaegse Eesti kunstieluga, seetõttu omandas muuseum oma kogusse mitmeid hiljuti näitustel tähelepanu äratanud nüüdiskunsti töid väga erinevates meediumides. Eraldi väärib esile tõstmist Rootsi erakogust muuseumile saabunud annetus, mille kaudu jõudsid kodumaale tagasi Eesti kunsti suurnimede Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Johannes Greenbergi teosed,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja Kersti Kuldna-Türkson.

Nüüdiskunsti kogule oli 2022. aasta monumentaalteoste aasta: muuseumisse jõudsid nii Jevgeni Zolotko kaheksast skulpturaalsest vormist koosnev „Armastus“ kui kunstirühmituse Johnson ja Johnson suurejooneline, 2006.–2013. aastani väldanud ning kohalikku kogukonda kaasanud “Paldiski projekt“. Noorema põlvkonna silmapaistvatest kunstnikest jõudsid käesoleval aastal Eesti Kunstimuuseumi kogudesse veel Anna-Stina Treumundi, Sirja-Liisa Eelma ja Helen Tago teosed.

Üldjoontes eristuvad Eesti Kunstimuuseumi kogumispoliitikas neli suunda: hoitakse kätt kaasaegses kunstis toimuva pulsil, tuuakse kunstiajaloolisse käibesse nõukogude perioodil (enese)tsensuuri tõttu teenimatult varju jäänud teoseid, täidetakse kunstiajaloolisi lünkasid 20. sajandi esimese poole modernistlikus kunstis ja jõudumööda täiendatakse ka vanema kunsti kollektsiooni haruldasemate leidudega.

Valik 2022. aastal Eesti Kunstimuuseumi kogusse lisandunud teostest