Eesti ühe olulisema eksiilkunstniku Enno Halleki perekond kingib Eesti Kunstimuuseumile kolmteist tema kõrgperioodi teost
26. veebruaril allkirjastasid Enno Halleki tütar Camilla Hallek ja Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme Stockholmis kinkelepingu, mille kohaselt jõuab muuseumi kollektsiooni kolmteist Enno Halleki teost aastatest 1990‒2010. Haapsalu lähistelt kaluri perekonnast pärit kunstniku viimast soovi arvesse võttes pakub Eesti Kunstimuuseum omalt poolt muuseumitunde väljaspool Tallinna elavatele lastele, kes ei oma pealinna lastega võrdset ligipääsu nii paljudele kultuuriasutustele.
„Enno Halleki ja tema perekonna kingitus Eesti Kunstimuuseumile on meile väga eriline, sest oleme alati soovinud täiendada oma kunstikogu Enno Halleki teostega. Kuigi meie kogus on märkimisväärne arv Eesti pagulaskunstnike maale ja graafikat, siis Halleki teoseid oli meil siiani vaid üksikuid. Muuseumi kohus on tutvustada Halleki loomingut Eestis, kirjutada ta suureks ka meie kunstiajaloos. Kingitud teoste näitus avaneb Kumus maikuus,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
Möödunud aasta 31. detsembril Stockholmis 94-aastasena meie seast lahkunud Enno Hallek sündis Läänemaal Rohukülas 1931. aastal ning lahkus Eestist paadipõgenikuna Rootsi 1943. aastal. Kunstihariduse sai Hallek Rootsi Kuninglikus Kunstiakadeemias Stockholmis, kus töötas hiljem maalikunsti professorina. Osaledes alates 1960. aastatest aktiivselt Rootsi kunstielus, kujunes Hallekist Eesti üks olulisemaid eksiilkunstnikke, kelle tähendus ei piirdu üksnes väliseesti kultuuriruumiga.
Galerii
Hallek on tuntud oma kontseptuaalset mõtlemist ja sotsiaalset tundlikkust kombineeriva maaliloomingu poolest, mille keskmes on käepidemetega varustatud erksavärvilised vineerist maaliobjektid. Tänu Rootsi kunstiharidusele ja kunstnikku ümbritsevale demokraatlikule ühiskonnale kujunes Hallekist uuenduslike vaadetega kunstnik, kes oli veendunud selles, et iga inimene võib olla kunstnik ja kunsti vastuvõtja. Rootsis on Hallek tuntud ka oma avalike ruumiteoste kaudu: ta on loonud näiteks Stockholmi võidukaare mosaiigid ja metroojaama Stadion kujunduse.
„Halleki üks viimaseid soove oli, et tema helgest Rohuküla lapsepõlvest inspireeritud teosed jõuaksid tagasi kodumaale. Tänu kunstniku perekonnale saab see soov nüüd teoks ning Eesti Kunstimuuseumi maalikogu täieneb teostega Halleki kõrgperioodi sarjadest „Kaasaskantav päikeseloojang“ (1990‒2005) ja „Fraktalid“ (1990‒2010). Halleki rahvusvaheline tuntus põhineb just nendel sarjadel, mida on hiljuti näidatud nii Berliinis kui ka teistes Euroopa kunstilinnades,“ sõnas Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula.
Laiem avalikkus saab Halleki teoseid näha 28. mail Kumu kunstimuuseumi neljanda korruse projektiruumis avaneval näitusel „Enno Hallek. Kaasaskantav päikeseloojang igavesti“, mis jääb avatuks käesoleva aasta 18. oktoobrini.