Kadrioru kunstimuuseumi graafikakabineti esimesel näitusel näeb Giovanni Battista Piranesi oforte

Tänavu oma 25. aastapäeva tähistav Kadrioru kunstimuuseum laiendab oma püsiväljapanekut ning asutab graafikakabineti, kus tutvustatakse välisgraafika rikkaliku kogu aardeid. Graafikakabineti avanäituseks on „Unistuste arheoloogia“, mis ühest küljest tutvustab kuulsa itaalia kunstniku Giovanni Battista Piranesi legendaarseid oforte, teisalt aga on meenutuseks Kadrioru kunstimuuseumi esimesest vahetuvast näitusest. Näitusega mälestatakse armsat kolleegi, kuraator Anu Allikveed (1960–2024).

Itaalia arhitekt ja graafik Giovanni Battista Piranesi (1720–1778) on vaatajaid võlunud oma loominguga juba üle 200 aasta. Temast on olnud vaimustunud paljud järgnevate põlvkondade kirjanikud ja filosoofid, romantikud ja mõtlejad. Ta on andnud ainest luuletuste, romaanide ja esseede sünniks ning muutunud ise seeläbi müüdiks.

Piranesi kui graafiku pärand on väga mitmekülgne ja arvukas, sisaldades üle 1000 teose, kuid ta on tegutsenud ka arhitekti ja arhitektuurirestauraatorina. Teatud määral võib teda pidada teadlasekski, kelle mõnedel antiikmuinsusi täpses ja uurimuslikus laadis jäädvustavatel sarjadel oli alles tekkivas kunstiteaduses küllalt oluline roll.

Piranesi loomingut on raske paigutada kunstistiilide rangesse süsteemi. Tema virtuoosne graveerimistehnika on rokokoolikult rafineeritud ja elegantne. Ta valis oma väljendusvahendiks ofordi, mis võimaldas toona eriti hinnatud kerget, vaba ja sundimatut joontemängu ning mõjus võrreldes soliidse vaselõikega subjektiivsemalt ja emotsionaalsemalt. Samas on ta põhjalik pühendumine antiikkunsti uurimisele ning Rooma mälestiste aegumatu ilu ja monumentaalsuse rõhutamine iseloomulik tärkavale klassitsismile. Valgustusaja vaimu kandjana rõhutab ta julgelt oma individualistliku maailmakäsitluse sõltumatust ja subjektiivsust. Piranesi teostes peituv varjatud dramatism, fantaasiaküllus ning vaataja imetlust ja hämmastust võimendavad perspektiivsed vaatepunktid teevad temast 17. sajandi barokk-kunstnike järeltulija ning 19. saj. esimese poole romantikute eelkäija ja eeskuju.

Tegemist on Kadrioru kunstimuuseumi esimese näituse (2001–2002) osalise rekonstruktsiooniga.