Otsing

Avaldatud 19.02.2026 | 11.16

Kadrioru kunstimuuseumis avanev näitus toob Tallinnasse Soome kunsti tippude Akseli Gallen-Kallela, Helene Schjerfbecki jt teosed

Akseli Gallen-Kallela. Kevad. Sigrid Juséliuse mausoleumi fresko kavand. 1903. Tempera, õli. Gösta Serlachiuse kunstifond

Kadrioru kunstimuuseumis on 28. veebruarist avatud Soome üht rikkalikumat ja mitmekülgsemat kunstikogu tutvustav suurnäitus „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“. Näitusel on väljas Serlachiuse kogust enam kui 70 kunstiteost.

Suurnäitusel on eksponeeritud teosed Soome kunsti läbi aegade säravamatelt tähtedelt nagu Akseli Gallen-Kallela, Helene Schjerfbeck ja Hugo Simberg. Nende kõrval näeb ka rahvusvahelisi vanu meistreid, sealhulgas 17. sajandi Hispaania maalikunstniku Jusepe de Ribera meistriteost ning valikut tuntud soome kaasaegsete kunstnike nagu Anna Retulaineni, Anu Tuomineni jt töödest.

„Näitusel astuvad omavahel dialoogi Soome kunsti klassika, Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome kaasaegne kunst, osutades sel viisil kunstikogu ühisosale – kunstimeisterlikkusele – ja pakkudes ülevaadet kogu kujunemisloost selle algusest tänapäevani ning vaatajale võimaluse märgata nii kunsti universaalseid kui ka unikaalseid aspekte,“ ütles näituse kuraator Greta Koppel.

„Kuraatoritena oli meie eesmärk anda kogust võimalikult laiapõhjaline ülevaade, samas püüdsime hoiduda liiga konkreetsetest temaatilistest, koolkondlikest või perioodilistest raamistustest. Soovisime läheneda pigem mänguliselt, sooviga motiveerida vaatajas uudishimu ja andes ruumi isiklike tähenduste ja assotsiatsioonide loomiseks,“ lisas näituse teine kuraator Tomi Moisio.

Soome suurtöösturi Gösta Serlachiuse (1876–1942) rajatud kollektsiooni tuumiku moodustab Soome kunsti kuldaja ehk 19. sajandi lõpu kuni 20. sajandi alguse kunst, kus on kesksel kohal Akseli Gallen-Kallela looming.

Kadrioru kunstimuuseumi näitus on Serlachiuse kunstikogu esmatutvustus Eestis. Näitusel on erilisel kohal kollektsiooni rajaja Gösta Serlachiuse lemmikkunstnik Akseli Gallen-Kallela, kellelt on näitusel väljas 16 teost, sealhulgas mitmed tema hästituntud teosed nagu „Probleem (Sümpoosion)“ (1894) ja hiljutisel Ateneumi suurnäitusel „Gallen-Kallela, Klimt & Wien“ eksponeeritud „Kevad“ (1903). Viimane on ka ühtlasi näituse tunnusteos.

„On suur rõõm ja au tuua Kadrioru kunstimuuseumisse nii esinduslik valik Serlachiuse kollektsiooni paremikust. Oleme sügavalt tänulikud Gösta Serlachiuse kunstifondile ja muuseumile usalduse, sõbraliku koostöö ja erakordse lahkuse eest, mida väljendab nii teoste arvukus kui ka see, et üle kümne meistriteose jõuab näitusele kodumuuseumi püsiväljapanekust,“ rõhutas Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre.

Gösta Serlachius – Soome mõjukamaid kunstipatroone

Kunstifondi asutaja Gösta Serlachius oli oma ajal Soome mõjukamaid kunstipatroone. Kesk-Soomesse Mänttässe rajatud puidutööstusega rikkaks saanud Serlachius alustas teadlikumalt kunstikogumisega tegelemist 20. sajandi algusaastatel. Tema eriline sümpaatia ja tähelepanu kuulus Akseli Gallen-Kallelale, keda Serlachius ka isiklikult tundis. Esimene Serlachiuse kogu ülevaatenäitus toimus Helsingis Ateneumi muuseumis 1919. aastal. Juba siis äratas kogu tähelepanu nii Soome naiskunstnike (Fanny Churberg, Helene Schjerfbeck, Ellen Thesleff) hea esindatuse kui ka Lääne-Euroopa meistrite kogu kõrge taseme poolest. Üle kõige hinnati kogu Akseli Gallen-Kallela noorpõlvetööde rikkuse tõttu.

Gallen-Kallela surm (1931) meenutas kollektsionäärile tema enda surelikkust ning pani mõtlema kollektsiooni saatusele. 1933. aastal asutas ta oma nime kandva sihtasutuse, et tagada kollektsiooni edasikestmine ja säilitamine Mänttäl, kus see oleks ühtlasi kohaliku kogukonna kaunistuseks. Nii nagu Gösta Serlachius kogus ennekõike oma kaasaegset soome kunsti, on sihtasutuse kogumispoliitika praegu keskendunud Soome ja rahvusvahelise kaasaegse kunsti omandamisele.

Samaaegselt kannab Serlachiuse kunstifond vastutust, et maailma kunstiturul ringlevad Soome kunstiklassika tähtteosed jõuaksid avalikku kogusse. Helene Schjerfbecki oluline teos „Punapea II“ (1915), mida saab vaadata näitusel Kadriorus, osteti rahvusvaheliselt kunstioksjonilt Suurbritanniast kümne aasta eest. Samal ajal on mitmed Scherfbecki maalid Serlachiuse kogust väljas kunstniku suurel ülevaatenäitusel Metropolitani Kunstimuuseumis New Yorgis.

Serlachiuse muuseum asub maaliliste metsade ja järvede keskel Tampere ja Jyväskylä vahel Mänttä-Vilppulas – looduse ja kunsti harmoonilisele kooslusele viitab ka Kadrioru kunstimuuseumi näituse pealkiri.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm.

Näituse raames toimub 27. aprillil kunstimetseenlust ja majanduse ning kunsti suhteid avav seminar.

Näitus „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“ on Kadrioru kunstimuuseumis avatud 23. augustini 2026.

Kuraatorid: Greta Koppel, Tomi Moisio
Näituse kujundus: Kaarel Eelma
Graafiline disain: Tuuli Aule
Publiku- ja haridusprogrammid: Kerttu Männiste, Jelena Tšekulajeva
Näituse toetaja: Soome Instituut