fbpx

Otsing

Kadrioru lossi peasaali 18. sajandi laemaali uuringud (2024–2025)

Kadrioru kunstimuuseumis toimub 2025. aastal näitus „Metamorfoosid“, milles võetakse tähelepanu alla Ovidiuse „Metamorfooside“ rakendamine barokkajastu poliitilise ideoloogia teenistusse – Kadrioru lossi laemaal on üks selle ilmekaid näiteid.

Sellest ajendatuna tekkis vajadus keskenduda laemaali tehnilisele seisundile, kuna eelnevad restaureerimised on jätnud paljud küsimused vastuseta: alates maalingu täpsest tehnikast kuni autorluseni. 24 aastat pärast viimast (aga mitte ainsat) restaureerimist on Kadrioru lossi peasaali plafooni seisundi kontroll ja põhjalikud uuringud väga vajalikud ja ajakohased.

Kadrioru lossi peasaali laemaalingud on ainsad monumentaalmaalid, mis peahoone interjöörides on säilinud. Tegemist on Eesti kontekstis ainulaadse ja ka Euroopa mastaabis märkimisväärse mälestisega, sest siinses piirkonnas tehti kunstitellimusi 18. sajandi esimesel poolel – Põhjasõja ajal ja järel – piiratud arvul. Peeter I residentsi kaunistamiseks saabus Tallinnasse meistreid nii Euroopast kui Venemaalt, alates Rooma arhitektist Nicola Michettist kuni Stockholmist kutsutud skulptori Salomon Zeltrechtini. Esindusruumide ikonograafiline programm pidi toetama uue võimu ideoloogiat ja väljendama ka Peeter I isiklikke eelistusi. Arhiiviallikatest on teada, et kõik laemaalid olid Ovidiuse ja Tacituse ainetel, seega oli Kadrioru loss ere näide barokkajastu suundumusest väljendada võimuga seotud retoorikat antiiksüžeede kaudu.

Keskne suuremõõtmeline laemaaling kujutab Ovidiuse „Metamorfoosidest“ tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, selle kompositsioon on laenatud Magdalena van de Passe gravüürilt, mis omakorda lähtub Rembrandti samateemalisest maalist. Nelja väiksema maalingu-emblemata päritolu on aga seotud Versailles’ ja Louis XIV-ga – need kordavad motiive Päikesekuninga auks loodud gobeläänidelt: viljavihku, pääsukest, roosi ja liiliat.

Maalingutel oli kindel koht juba lossi algsetel kavanditel, kuid paraku ei ole seni leitud ühtegi kirjalikku allikat, mis tõestaks maalide teostamist 1720. aastatel. Ainsad laemaali loomist puudutavad dokumendid pärinevad aastast 1746 ja neis mainitakse kunstnik Londicer nooremat (arvatavasti on see Johann Friedrich Londicer).

Kadrioru kunstimuuseum avati väliskunstimuuseumina 2000. aastal. Avamisele eelnesid 18. sajandi alguses rajatud barokklossi restaureerimine ja peasaali unikaalse laemaali konserveerimine, viimast juhtis Eesti Kunstimuuseumi konservaator Helje Vernomasing. Suuremahulise töö dokumentatsioon on aga säilinud vaid osaliselt. Sama puudutab ka 1930. aastatel toimunud peasaali lae uuendamist, mille käigus laemaal siirdati tükkidena konserveerimiseks ja kinnitati seejärel uuele laele.

Uuringud

Lisaks seisundikontrollile viiakse läbi laemaalingu kunstiteaduslikud ja tehnilised (XRF-, pigmendi- ja sideaine) uuringud, millega loodetakse saada uut ja täpsemat infot plafoonmaalingu teostuse kohta. Plafooni seisundi kaardistamine ja uuringud viiakse läbi koostöös Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude ja tudengite ning teiste asutuste tippspetsialistidega.

Töö tellingutel toimub muuseumi lahtioleku aegadel kolme päeva jooksul (26.–28. märts 2024). Igal uurimispäeval toimuvad ka temaatilised loengud.

Seisundikontroll kaardistab plafooni edaspidise korrastamise või konserveerimise vajaduse.

Tööde organisaatorid: Eva Tammekivi (Eesti Kunstimuuseumi maalikonservaator) ja Varje Õunapuu (Eesti Kunstiakadeemia külalislektor, konservaator).

Toetajaliikmed: Aleksandra Murre (Kadrioru kunstimuuseumi direktor) ja Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia professor).

Eeltööna toimuvad plafooni konserveerimise-restaureerimise ajaloo uuringud (toetudes arhiiviallikatele jne), mille teostajaks on Eva Tammekivi.

Plafooni seisundi kaardistamist teostavad Eesti Kunstiakadeemia tudengid juhendajate käe all.

Seisundi kaardistamise ja uuringute väljund:

  • Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja spetsialistide poolt plafooni seisundi kaardistamisel kogutud teabe kandmine digiteeki
  • Plafooni seisundi määramine ja konserveerimise või korrastamise vajaduse väljaselgitamine
  • Uus informatsioon plafoonmaalingu teostuse kohta
  • Artikli koostamine
  • Avalikud loengud kahel õhtul ja arutelu-seminar kolmandal päeval

Planeeritud tehnilised uuringud:

  • XRF: Riin Rebane (Tartu Ülikooli keemia instituudi analüütilise ja füüsikalise keemia teadur)
  • Pigmendi- ja sideaine uuringud: Signe Vahur (Tartu Ülikooli keemia instituudi analüütilise ja füüsikalise keemia kaasprofessor)
  • Lähi-infrapunauuringud (NIR) ja/või RTI-uuring: Andres Uueni (Eesti Kunstiakadeemia külalislektor ja MUKOLA juht, Archaeovision OÜ)

Päevakava 

26. märts 2024

Kell 10 Sissejuhatav loeng: Eva Tammekivi. Plafooni seisundi kaardistamine ja uuringud
Kell 17–18 Avalik loeng: Aleksandra Murre. Kadrioru plafoonmaali kunstiajaloolisest taustast ja ikonograafiast

27. märts 2024

Plafooni seisundi kaardistamine ja uuringud
XRF-uuringud Riin Rebasega
Kell 17–18 Avalik loeng: Hilkka Hiiop. Eesti plafoonmaalingutest ja Rüütelkonna hoone leiust

28. märts 2024

Plafooni seisundi kaardistamine ja uuringud
NIR- ja/või RTI-uuringud, detailide fotografeerimine
Kell 14–15.30 Avalik loeng ja diskussioon: Triin Kröönström ja Hannes Vinnal. Kadrioru laemaali lugu arhiiviallikate põhjal ja muutused kunstimaterjalide kasutuses 18. sajandil