Modernse arhitektuuri ja Eesti kunsti põnevate püsinäitustega Kumu kunstimuuseumi võib nimetada Eesti kunsti koduks, sest siin on väljas Eesti kunstiloo kõige olulisemad teosed.
Kumu püsinäitustel on eksponeeritud Eesti kunst läbi kolme sajandi – alates 18. sajandi kunstiklassika kullafondist kuni pöördelistel 1990. aastatel loodud kunstini.
Tänavusel suvel üllatab Kumu kunstisõpru rahvusvahelise näitusega „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“, kus näeb teiste hulgas Diego Rivera, Fernando Botero ja Joaquín Torres-García teoseid. Läbi aegade suurimal Ladina-Ameerika kunsti väljapanekul Eestis on esitletud teoseid kahest eri ajastust: 17.–19. sajandi Hispaania koloniaalperioodist ning 20. sajandi esimesest poolest. Paralleelselt eksponeeritakse Kumus suure osa elust Mehhikos veetnud briti päritolu sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni seitset fantaasiarohket maali.
Kumut külastades tutvu ka Eestist pärit baltisaksa kunstniku, kirjaniku ja mõtleja Elisàr von Kupfferi homoerootiliste teostega näitusel „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ ja külasta seksitöö kuvandit Eesti kunstis uurivat näitust „Moraalihoidjad ja naised kirglised“. Nüüdiskunsti huvilistele on kohustuslik näha aga Eesti ühe omanäolisema kunstniku Jevgeni Zolotko suurt isikunäitust „Aadama saladus“.
Pärast kunstielamusi on sobiv hetk võtta Kumu kohviku hubasel terrassil pokaal veini ja mõtiskleda, kes Eesti kunstnikest on nüüdsest sinu südames, kuidas Ladina-Ameerika kunst on mõjutanud maid ja rahvaid ning mis tähendus on baltisaksa kunstike loomingul tänapäeval.
Galerii
Eesti Kunstimuuseum suvel
Eesti Kunstimuuseum ühendab viit mitmekülgse näituseprogrammiga muuseumi Tallinnas. Linna suurimas ja väärikaimas pargis Kadriorus asuvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum ja Mikkeli muuseum ning vanalinnas on omavahel naabriteks Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum.
Kadrioru kunstimuuseum – barokkpärl keset maalilist parki
Muinasjutulise Kadrioru pargi üks pärlitest on Kadrioru kunstimuuseum, mis asub 18. sajandist pärit barokklossis. Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus tutvustab väliskunsti paremikku Eesti Kunstimuuseumi kogust – Lääne-Euroopa ja Vene maalikunsti, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.
Sel suvel on muuseumis avatud ka näitus „España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni“, mille keskmes on eelmise sajandivahetuse Hispaania modernistide püüdlused lahti mõtestada oma kodumaa olemust. Teiste hulgas on näitusel esindatud selliste suurmeistrite nagu Joaquín Sorolla, Ignacio Zuloaga ja Hermenegildo Anglada Camarasa teosed.
Muuseumikülastuse lõpetuseks naudi head ja paremat armsas lossikohvikus, mõtiskledes elu, inimeste ja kunsti üle. Ars longa, vita brevis.
Mikkeli muuseumis saab avastada erakogude aardeid
Kadrioru lossi endisesse köögihoonesse rajatud Mikkeli muuseum on keskendunud erakogude tutvustamisele ja laiemalt kunstikogumisega seotud teemade mõtestamisele.
Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab kõrvuti eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselani ning Lääne-Euroopa maalikunsti väljapanek kunstikollektsionääri Johannes Mikkeli kogust.
Kuni septembri lõpuni saab Mikkeli muuseumis külastada näitust „Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu“. Näitus toob vaatajateni teekonna, mis algas 1798. aastal Eestis, kui siia saabusid Saksamaalt kunstnikest kaksikvennad, portretist ja ajaloomaalija Gerhard (1772–1820) ning maastikumaalija Carl (1772–1832) Kügelgen. Väljapanek tutvustab küll ühe perekonna lugu, kuid selles peegelduvad laiemalt kogu baltisaksa kultuuri eri tahud 19.–20. sajandil.
Niguliste muuseumis kohtuvad keskaegne kunst ja ajalugu
Tallinna vanalinnas tasuks igal kunsti- ja ajaloosõbral kindlasti külastada Niguliste muuseumi, kus saab näha keskaegse ja reformatsioonijärgse kirikukunsti paremikku Eestis. Muuseumi püsinäitusel eksponeeritud Lübecki meistri Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpus valminud maal „Surmatants“ on unikaalne kogu maailmas – see on ainus tänini säilinud keskaegne surmatants, mis on maalitud lõuendile.
Muuseumi ajaloolises kirikutornis mullu avatud klaaslift viib aga taevakorrusele, kust avaneb ainulaadne vaade Tallinna linnale ja lahele. Pole siis ka ime, et Niguliste tornist on saanud üks Instagrami kasutajate lemmikkohti Tallinnas.
Modernse klaasliftiga Niguliste torni sõites tee peatus kolmanda korruse tornigaleriis, sest seal on septembri alguseni avatud näitus „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“, mis toob esimest korda avalikkuse ette suure osa liivimaalaste palverändudega seotud leidudest.
Kui Niguliste vaatamisväärsustega lähem tutvus tehtud, sea sammud selle vahetus läheduses olevasse Adamson-Ericu muuseumisse, kus lisaks huvitavatele näitustele pakub sõbralik muuseumipere ka tassikese kohvi.
Galerii
Adamson-Ericu muuseum tutvustab särava modernisti kaudu Eesti maali- ja tarbekunsti arengut
Tallinna vanalinnas asuva Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu (1902‒1968) loomingust, milles peegeldub ilmekalt Eesti maali- ja tarbekunsti areng rohkem kui nelja aastakümne jooksul.
Püsiekspositsioon toob välja kunstniku mitmekülgsuse nii tundliku maalija kui ka silmapaistva tarbekunstnikuna, rõhutades tema ideeküllust ja dünaamilist liikumist kunsti eri valdkondades.
Oktoobri alguseni saab muuseumis näha ka nüüdiskunsti ‒ näitus „Tasakaalus(t väljas)“ kutsub mõtisklema, kuidas hoida elus tasakaalu ning tulla toime muutuste ja raskustega.
Lühikese jala romantilisel trepptänaval asuv Adamson-Ericu muuseum on kui eriline kunstioaas keset Tallinna vanalinna. Pärast näitustega tutvumist võta aeg maha muuseumi õdusas sisehoovis, kus on võimalik kohvi nautida ja kiikudes vaimu turgutada.
