Kumu kunstimuuseum esitleb sissevaadet Ukraina avangardi radikaalsetesse unelmatesse
Alates 8. aprillist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“, mis tutvustab uuenduslikke kunstilisi tulevikunägemusi, mis sündisid Ukraina ajaloolistel aladel 1910.–1920. aastatel.
Väljapanekul eksponeeritud teosed, mis kätkevad radikaalseid tulevikuunelmaid filmikunstis, lavakujunduses, arhitektuuris ja kirjanduses, eeskätt aga maalikunstis, sh Oleksandra Eksteri, David Burljuki, Vassõl Jermõlovi ja paljude teiste tähelepanuväärsete autorite loomingus, on pärit muuseumidest, mis jätkavad tööd ka sõja ajal, Venemaa katkematute rünnakute all. Näitus loob aluse nii lääne kui ka vene avangardi ajaloo kriitiliseks postkoloniaalseks ümberhindamiseks ning tõstab esile Ukraina kunstielu eripärad ja seosed 20. sajandi esimeste kümnendite rahvusvahelise arenguga.
„Meie uurimuses on futurism ühe eriilmelise kunstiliikumise asemel pigem revolutsiooniline impulss. Hüüdlausega „Metropol, masin, mass“ peegeldab Ukraina futurism toonaste muutuste dünaamikat, mängides seetõttu tähtsat rolli üleilmses kunstiarengus. Mõstetskõi Arsenalis toimunud näitus lõppes Venemaa täieulatusliku sissetungi eelõhtul ja Vene vägede rünnak omakorda muutis kardinaalselt üleilmset konteksti. Seetõttu on ka Kumus esitletud projektil veidi teistsugune fookus, mis tõstab esile Ukraina futurismi sõltumatust. 1920. aastatel rõhutasid Ukraina futuristid oma maa ja rahvuse identiteeti. Venemaa sajandeid kestnud ülemvõimu järel olid nad eriti tundlikud rahvuskultuurilise iseseisvuse küsimustes. Seega ei esitle Eesti publikule loodud „Futuromarennia“ projekt pelgalt kunsti, vaid kõneleb Ukrainast, selle pärandist ja identiteedist. See on meie Ukraina lugu, mida räägime minavormis. Samal ajal jutustame lugu, mis ei ole veel saanud mineviku osaks,“ tutvustab näituse kaaskuraator Olha Melnõk.
Väljapanek „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“ koosneb enam kui 100 kunstiteosest, sealhulgas maalid ja joonistused, raamatu- ja plakatikujundused, teatrikostüümide ja lavakujunduse kavandid, mida täiendavad videomaterjalid ja ajaloolised fotod ning rekonstruktsioonid nii tikandis kui ka 3D-modelleerimise tehnikas. Ajalooliste nn jõukohtade dokumentaalkaadrid ning kaks kohaspetsiifilist multimeediainstallatsiooni aitavad vaatajal hoomata Ukraina avangardi ka tänapäeva kontekstis.
„See näitus leiab aset vaid tänu paljude institutsioonide, muuseumide, arhiivide ja eraalgatuste koostööle. Aeg-ajalt pidime ületama oma kõhklused, sest eksponeeritud teosed kuuluvad kogudesse, mis on igapäevaselt agressori rünnaku all. Kõige selle kiuste saame olla uhked koostöö üle Kumu meeskonnaga. Hea tahe, huvide ühtsus ja soov jagada aitasid meil üheskoos ellu viia „Futuromarennia“ projekti ja uskuda tulevikku,“ rõhutavad näituse kuraatorid.
„Mõstetskõi Arsenal ja Ukraina muuseumid, kes on näituse nimel ühendanud oma jõud, peavad Eesti kolleegide toetust hindamatuks. Kogu ettevalmistusprotsessi vältel tundsime sügavat poolehoidu ja mõistmist, et kuulume Euroopa kultuuriruumi. Nägime, et meie kunstnike dramaatilisi loome- ja eluteid ning pärandit peetakse väärtuslikuks. Oleme ääretult õnnelikud, et saame rääkida oma kultuurilugu ise ja mitte imperialistlikus võtmes, nagu seda on esitatud varasematele põlvkondadele,“ selgitab Mõstetskõi Arsenali peadirektor Olesja Ostrovska-Ljuta.
„Ukraina avangardi lugu on kogemus, millega saame suhestuda, sest sel on palju ühist Eesti riigi loomisega ja meie identiteedi otsingutega nii eestlaste kui ka eurooplastena. Kahtlematult on Ukraina näitus ka solidaarsuse žest, võimalus väljendada oma poolehoidu ja tuge ukraina rahvale, kolleegidele ja kunstiasutustele, tutvustades ja ühtaegu kaitstes väärtuslikku killukest nende avangardi pärandist Eestis – Kumu seinte vahel,“ kommenteerib Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.
Laupäeval, 8. aprillil leiavad avaprogrammi raames aset publikuüritused. Osa saab võtta eri vanuserühmadele suunatud töötubadest ning Mõstetskõi Arsenali kuraatorite juhitud ekskursioonidest. Kumu aatriumis esitab Ukrainast inspireeritud muusikat Janek Murd. Ukraina sõjapõgenikele on kodakondsust tõendava dokumendi esitamisel muuseumisse sissepääs tasuta.
Näituse publikuprogramm hõlmab ka Dzõga Vertovi filmi „Üheteistkümnes aasta“ (1928) linastust. Film on Vertovi esimene katsetus omaloomingulise, teatri- ja kirjanduskeelest eraldi seisva filmikeele loomisel. Seanss toimub Kumu auditooriumis 10. mail kell 18.
Publikuürituste täismahus programmi leiab muuseumi kodulehelt.
Näitus on avatud 10. septembrini 2023.
Kuraatorid: Olha Melnõk, Ihor Oksametnõi ja Viktoria Velõtško
Näituse kujundus: Lera Gujevska
Graafiline kujundus: Kostjantõn Martsenkivskõi
Koordinaatorid: Elnara Taidre ja Irõna Bilan
Näituse kaaskorraldaja: Mõstetskõi Arsenal (Kiiev, Ukraina)
Koostööpartnerid
Ukraina Teatri-, Muusika- ja Kinomuuseum
Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum
Dnipro Riiklik Kunstimuuseum
Harkivi Kirjandusmuuseum
Oleksandr Dovženko Rahvuslik Keskus
Ukraina Rahvuslik Teadus- ja Restaureerimiskeskus
Ukraina Riiklik Kirjanduse ja Kunsti Keskarhiiv-muuseum
Harkivi Linnavara Eramuuseum
Lvivi Religiooniajaloo Muuseum
Valentõna Kostjukova
Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Välisministeerium, Eesti Suursaatkond Kiievis, Ukraina Suursaatkond Tallinnas, Tallinna linn, Nordic Hotel Forum