Kumu näitus „Nad hakkasid kõnelema“ käsitleb keha ja keskkonna põimitust
Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis saab alates 7. veebruarist vaadata rahvusvahelist grupinäitust „Nad hakkasid kõnelema“, kus Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming kohtub Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.
Väljapanek jätkab Kumu kaasaegse kunsti galerii keskkonnateemaliste näituste suunda, mille avas 2023. aastal näitus „Kunst antropotseeni ajastul“. Kutsetega avaürituse kuupäev 6. veebruar langeb kokku saamide rahvusliku ühinemise aastapäevaga. Näituse kuraatorid on Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo.
„Nad hakkasid kõnelema“ toob kokku üle 15 kunstniku, mõtleja ja kirjutaja. Nende hulgas on üks esimesi postkolonialistlikke naiskunstnikke, inuiti-taani päritolu kunstnik Pia Arke, kelle teosed tulevad näitusele Moderna Museeti kogust, ja tunnustatud eesti graafik Vive Tolli, kelle teos „Ööbiku surm“ kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse.
Kuraatoreid huvitas näitust kavandades, kuidas kogemused ja teadmised rändavad läbi inimpõlvede ning kuidas kaasaegse põlvkonnana mäletada, kui pärandina on edasi kandunud vaikus. „Näituse keskne teema ongi nihke järelkajas tekkinud vaikusest kõnelema hakkamine. Võime seda nimetada keha kõnelusteks. Nihke ehk väljarebituse loomupärasest kontekstist võib põhjustada väljaränne, kuid ka kodupaigas aset leidnud äkiline keskkonnamuutus, mille tagajärjel paik ei peegelda enam inimesele tema lugu. Nendest teemadest räägivad Pia Arke, saami kunstniku Outi Pieski ja eesti kunstniku Mia Tamme teosed, “ ütleb näituse kuraator Hanna Laura Kaljo.
„Näitus kutsub mõtestama inimtegevuse tagajärjel toimuvaid keskkonnamuutusi koloniaalajaloo ja selle kestva mõju kaudu. Näitusest moodustub kõne, mis häälepaelte vallandumisel lõpetab kõrvulukustava vaikuse, andes inimese kõrval hääle inimülesele maailmale – koloniaalkatastroofi üle elanud eluvormidele ja -viisidele, mida kogeme Eestist ja lähiregioonist pärit nüüdiskunstnike Eglė Budvytytė, Merike Estna ja Sasha Tishkovi teostes,“ lisab näituse kuraator Ann Mirjam Vaikla. Kaks näitusel osalevat kunstnikku, Merike Estna ja Eglė Budvytytė, esindavad vastavalt Eestit ja Leedut ka järgmisel Veneetsia kunstibiennaalil.
Nagu näitus, uurib ka publikuprogramm, kuidas võimaldab kunst rääkida ühendustunde taastamisest ümbritsevaga. Tuues tähelepanu keskmesse somaatilise ehk kehalise kogemuse, vaatlevad tantsu- ja visuaalkunstnikud koos publikuga somaatilise taju ja kujutlusvõime rolli selles protsessis. 8. veebruaril toimuvad kuraatorituurid ja John Grzinichi osalus-performance „Helisülem: Geofraktsioonid“, lisaks vestlusring kuuluvuse, keskkonnamuutuste ja kultuurilise vastupidavuse teemal, kus osalevad kuraatorid, kunstnik Ruth Maclennan ja keskkonnasotsioloog Outi Autti. Eline Selgise ja Sofia Filippou tantsulavastus „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“ ning Joanna Kalmu ökosomaatilised ringkäigud toimuvad kogu näituseperioodi vältel. 19. mail leiab koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga aset kirjaniku ja teadlase Macarena Gómez-Barrise avalik loeng, mis keskendub dekoloniseerimise praktikatele kunstnike loomingus.
Näitusel on eksponeeritud videoteosed, performance’id, maalid, fotod, ruumi-ja heliinstallatsioonid ja skulptuurid.
Näitusega kaasneb raamat, milles lisaks kuraatoritele kirjutavad Soome keskkonnasotsioloog Outi Autti ning Eesti kirjanik ja tõlkija Mirjam Parve.
Näitusel osalevad kunstnikud: Pia Arke, Eglė Budvytytė, Merike Estna, Sofia Filippou & Eline Selgis, John Grzinich, Joanna Kalm, Johann Köler, Ruth Maclennan, Outi Pieski & Biret Haarla Pieski & Gáddjá Haarla Pieski, Mia Tamme, Sasha Tishkov, Vive Tolli.
Näitus on Kumu kunstimuuseumi 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis avatud 7. veebruarist kuni 3. augustini 2025.
Näituse töögrupp
Kuraatorid: Ann Mirjam Vaikla, Hanna Laura Kaljo
Näituse kujundus: Kaarel Eelma
Graafiline disain: Tuuli Aule
Tehniline juht: Siim Hiis
Tehniline tugi: Mati Schönberg
Koordinaator: Anastassia Langinen