Kumus avatakse Anna-Stina Treumundi loomingut ja aktivistlikku tegevust käsitlev ülevaatenäitus

Alates 5. septembrist on Kumu kunstimuuseumis avatud feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingu seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Näitus ja sellega kaasnev raamat kaardistavad tema tegevust nii fotograafi, kunstniku kui ka aktivistina. Näituse kuraatorid on Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik ja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024).

Anna-Stina Treumund oli esimene kunstnik Eestis, kes sidus oma autoripositsiooni selgelt oma lesbikogemusega. Tema kunstiprojektid olid Eesti 2000. ja 2010. aastate kunstiväljal ja feministlikus liikumises märgilise tähtsusega sündmused, mis pole oma aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi.

„2000. aastate esimesel poolel alanud ja 2017. aastal lõppenud loomingulise tegevuse vältel jõudis Treumund soo, seksuaalsuse, perekonna ja eneseotsingute teemade kaudu küpse kväärifeministliku käekirjani. Treumund otsis oma kogukonda ja esiemasid, luges Eesti (kunsti)ajalugu kväärival pilgul ning töötas teemadega nagu BDSM ja naise seksuaalsus. Ühtlasi kaasas Treumund loomeprotsessi oma sõpru, pereliikmeid ja kallimaid – nii on võimalik tema tööde kaudu kaardistada ka tema kaasaegsete Eesti kväärikogukondade võrgustikke,“ ütles näituse kuraator Piret Karro-Arrak.

Näitus „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ esitleb suurt osa kunstniku loomingulisest pärandist. Kuraatorid on kokku kogunud teosed muuseumidest, erakollektsioonidest ja kunstniku perekonna valduses olevatest kogudest, sealhulgas tööd, mida varem pole näitustel eksponeeritud.

Lisaks Treumundi tuntumatele fotodele, nagu „Harjutused oma pulmadeks“ (2009), „Drag“ (2009) ja „Ühe võimaliku orgasmi päritolu“ (2014), ning sarjadele „Naine Marju Mutsu joonistuste nurgas“ (2010) ja „Lilli, Reed, Frieda, Sabine, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari“ (2012) on näitusel väljas ka videoteosed, installatsioonid ja mitmesugust arhiivimaterjali.

Kunstniku looming ja aktivism käisid käsikäes, ta pööras tihti läbi iroonilise huumori tähelepanu ühiskonna valupunktidele ja marginaliseeritud kogukondadele. Treumund oli ka üks feministliku kultuurifestivali LadyFest Tallinn ja praeguseks Eesti suurimaks feministlikuks internetifoorumiks kasvanud Facebooki grupi „Virginia Woolf sind ei karda!“ algatajatest. Näituse kujunduses on kasutatud erinevaid nahatoone, viidates kunstniku rassismikriitilisele avaliku ruumi projektile „Nahk/Skin“ (2015). Külastajatel on võimalik saalis näha ka näituse jaoks valminud Piibe Kolka 46-minutilist dokumentaalfilmi „Ainult kunstiga ei muuda midagi. Vestlusi Anna-Stina Treumundi poliitilise perekonnaga“, mis avab kunstniku tegevust aktivistina.

Treumundi mõjutanud kunstnike, nagu Marju Mutsu ja Kai Kaljo kõrval astuvad näitusel tema teostega dialoogi ka noored autorid – Janina Sabaliauskaitė Leedust ning Elo Vahtrik ja Maria Izabella Lehtsaar Eestist –, kes jätkavad oma loomingus kvääre ja feministlikke otsinguid.

Kumu kunstimuuseum on teadlikult tegelemas nii naiskunstnike esiletõstmisega kui ka feminismi ja LGBTQ+-kogukonna ajalooga. „Anna-Stina Treumundi isik ja pärand on seejuures võtmeline, et rääkida lesbilise seksuaalsuse kujutamisest Eesti kunstis 2000. ja 2010. aastatel, oma identiteedi otsimisest ning neile otsingutele sobiva keele ja ruumi loomisest. Kunstniku keskset rolli Eesti kväärifeministlikus kunstiloos tõestas Kumus juba perioodi ülevaatenäitus „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ (2021). Sellele eelnesid mitmed Anna-Stina Treumundi teoste ostud Eesti Kunstimuuseumi kogusse,“ sõnas Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.

Näitus ja uurimus „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ said alguse muuseumi kogude ja kaasaegse kunsti ajaloo mõtestamise vajadusest. Selle ideega tuli välja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu hoidja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024), kes alustas ka Anna-Stina Treumundi näituse kureerimist.

Näitust täiendavad publiku- ja haridusprogrammid. Avaprogrammi raames toimuvad laupäeval, 6. septembril ringkäik näitusel osalevate noorte kunstnikega ning kell 13 kunagi Tallinna LadyFestil aset leidnud vestlusringi järg „F-sõna: 14 aastat hiljem“, milles osalevad Brigitta Davidjants, Dagmar Kase, Aet Kuusik, Johanna Ross ja Mare Tralla. Näitust saadab publikuprogramm „Aktivismikool“, mis koosneb kaheksast aktivismi käsitlevast loengust ja töötoast Kumu kunstimuuseumis. Avaprogrammi raames toimuval esimesel kohtumisel arutlevad kodanikuaktivismi hetkeseisu üle Eestis Martin-Rasmus Kass (Fridays for Future), Kristin Tõnisson (Progressiivne liikumine) ja Anette Mäletjärv (Heterokringel). Vestlust modereerib kultuuritöötaja Laura Konsand. Vaata „Aktivismikooli“ programmi siit.

Näitusega kaasnevas rikkalikult illustreeritud raamatus kirjutavad Anna-Stina Treumundi loomingust ja tegevusest aktivistina Piret Karro-Arrak, Redi Koobak ja Kaisa Eiche.

Näitus „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ on Kumu kunstimuuseumi 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis avatud 11. jaanuarini 2026.

Kuraatorid: Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik, Triin Tulgiste-Toss (1987–2024)
Näituse kujundus: Marge Monko
Graafiline disain: Lilli-Krõõt Repnau
Küljendus: Tuuli Aule, Kätlin Tischler-Süld
Tehniline juht: Andres Amos
Koordinaator: Johanna Jolen Kuzmenko
Konsultant: Rebeka Põldsam
Publiku- ja haridusprogrammid: Maari Hinsberg, Frederik Klanberg, Maria Lota Lumiste