Merike Kurisoo pidas Gdanski Memlingi Uurimiskeskuses loengu Sittowi Tallinna pärandist
Gdanski Ülikooli Memlingi Uurimiskeskuse kutsel esines Niguliste muuseumi kuraator-programmijuht ja rahvusvahelise uurimisprojekti “Michel Sittow Põhjas?” juht Merike Kurisoo 23. mail loenguga Gdanski linna kultuuriinstituudis.
Gdanski Ülikooli Memlingi Uurimiskeskus (Memling Research Center at the University of Gdańsk, Poland) on hiljuti asutatud uurimisinstituut, mille fookuses on kuulsa Madalmaade maalikunstniku Hans Memlingi (u 1430/1440–1494) Viimse kohtupäeva retaabli uurimine ja populariseerimine ning teose konteksti ja esitlemist kaasav uurimistöö. Keskuse üheks väljundiks on rahvusvaheline koostöö, sealhulgas loengud ja konverentsid. Selle raames toimuvas loengusarjas andis Merike Kurisoo 23. mail avaliku loengu, mis tutvustas Hans Memlingi kõige tuntuma õpilase tallinlase Michel Sittowi ja tema kaasaegsete kunstnike tegevust hiliskeskaegses Tallinnas. Samuti tutvustas Kurisoo rahvusvahelist uurimis- ja näituseprojekti “Michel Sittow Põhjas?”.
Memlingi uurimiskeskuse juhi ja Gdanski Ülikooli kunstiajaloo professori Beata Możejko ning Gdanski Ülikooli professori Andrzej Woziński kutsel toimunud külaskäigu raames toimunud loengu kõrval arutati ühise koostöö võimalusi ja jätkumist ning tutvuti Gdanski Maarja kiriku suurepärase keskaegse kunsti kogu ja Gdanski Rahvusmuuseumi vanema kunsti kollektsiooniga. Eesti ja Poola koostööd ühise keskaegse kunsti pärandi uurimisel näitab ka see, et professor Andrzej Woziński osales ettekandega 2023. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Michel Sittow Põhjas?”. Hans Memlingi Viimse kohtupäeva retaabel on tema õpilase, kuulsa tallinlase Michel Sittowi kaudu saanud ka sidemeks Eesti ja Poola vahel.
Galerii
Gdanski Rahvusmuuseumis väljas olev Hans Memlingi Viimse kohtupäeva retaabel (1467–1471) on üks kõige väärtuslikumaid ja kuulsamaid kunstiteoseid Poolas. Madalmaade maalikunsti suurmeistri erakordselt meisterlik teos on tormilise elulooga: Medicite Brugge kontorit juhtinud pankur Angelo Tani poolt tema Badia Fiesolana erakabelisse tellitud retaabli kaaperdasid Gdanski meremehed Paul Beneke juhtimisel ning laevaomanike annetusena jõudis see 1473. aastal Gdanski Maarja kirikusse. Erakordne kunstiteos pälvis sajandite vältel ka suurte valitsejate tähelepanu, teose tagastamist nõudis Burgundia hertsog Charles Südi, hiljem soovis seda osta keiser Rudolf II ning Vene keiser Peeter I nõudis teost kingiks. Napoleon I vägede poolt vallutatud linnast viidi retaabel Pariisi Louvre’isse, kust see naasis tagasi Gdanskisse 1816. aastal. Teise maailmasõja ajal Saksamaale viidud teose konfiskeeris Nõukogude armee ning Gdankisse jõudis see tagasi 1956. aastal.