Michel Sittowi töökojas loodud Bollnäsi altariretaabel külastab 500 aastat hiljem oma sünnipaika

Niguliste muuseumis on 4. maist avatud näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“, mis vaatleb esmakordselt Michel Sittowi (u 1469–1525) Tallinna töökoja tegevust ja võimalikku loomingut dialoogis teiste temaga 16. sajandi alguses Tallinnas tegutsenud rahvusvaheliste meistritega.

Näituse keskmes on suurejooneline Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel Põhja-Rootsist, mis suure tõenäosusega valmis Michel Sittowi Tallinna töökojas 1510.‒1520. aastatel. Samal perioodil maalis Sittow ka Tallinna Kannatusaltari välistiivad. Niguliste muuseumis avatud väljapanek avab kahe kunstiteose lood ja tähendused ning vaatleb neid laiemalt võrdluses teiste nende loomisaegsete teostega hiliskeskaegses Tallinnas ja lähipiirkondades.

„Bollnäsi retaabli erakordselt meisterlikult teostatud skulpturaalne osa, mis haakub stilistiliselt mitmete tänapäevani Tallinnas säilinud teostega, ajendas lähemalt vaatlema Tallinnas 16. sajandil tegutsenud puunikerdajate ja kiviraidurite ringi ning pöörama tähelepanu nende meistrite omavahelise koostöö küsimusele. Selles uurimisloos on pearoll kunstiteostel endil ning nende põhjalikul, mitmekülgsel ja dialoogilisel analüüsil. Väga oluline koht on siinjuures kindlasti ka kirjalikel allikatel, mis toetavad nende teoste omaaegsete tellijate ja loojate sidumist,“ ütles näituse kuraator ja uurimisprojekti juht Merike Kurisoo. Võtmeteosteks selles kontekstis on Oleviste kiriku Maarja kabeli idaseinas asuv Hans Pawelsi kenotaaf ja selle skulptuurid. Samadele meistritele võib omistada ka tõenäoliselt Tallinnas raiutud Liivimaa ordumeistri Wolter von Plettenbergi ja neitsi Maarja elusuuruses skulptuurid, mis asusid Riia linnuses. Näituse teeb erakordseks selliste teoste nagu Bollnäsi altariretaabel ja Läti Ajaloomuuseumi kogusse kuuluva Plettenbergi elusuuruses raidskulptuuri Tallinnasse tulek. Nii haruldased ja komplekssed kunstiteosed reisivad haruharva ning nende saabumine „sünnilinna“ on väga eriline sündmus.

2018. aastal toimus Eesti Kunstimuuseumi ja Washingtonis asuva Rahvusgalerii koostöös esimene Michel Sittowi loomingut tutvustav monograafiline näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“. Näitusel oli nimekatest maailma muuseumitest kokku toodud 19 Sittowile omistatud teost. Tollane näitus avas publikule eeskätt kunstniku loomingu elitaarsemat osa. Ainsa Sittowi Tallinna-perioodi võimaliku tööna olid näitusel Tallinna Kannatusaltari tiibade väliskülgede maalid. „Ühes ruumis koos eksponeerituna tõusis näitusega esile nii kunstniku loomingu lähema uurimise vajadus kui ka Sittowi kunstnikukarjääri erinevate kontekstide teadvustamise teema ehk tema tegutsemine nii õukonnaportretistina kui ka kunstnik-käsitöölisena hansalinnas,“ sõnas näituse kuraator Greta Koppel, kuidas nüüd Nigulistes avatav näitus on oluliseks jätkuks Sittowi esimesele näitusele viis aastat tagasi.

Tallinnas sündinud ning hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) elas ja töötas oma sünnilinnas rohkem kui viisteist aastat. Lõuna- ja Põhja-Euroopa õukondades portreteeris ta kuningaid ja kõrgaadlikke, Tallinnas teostas töid nii siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele kui ka Põhjamaade pühakodadele.

Näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ on osa Eesti Kunstimuuseumi, Hälsinglandi muuseumi ja Rootsi Kiriku 2021. aastal algatatud samanimelisest rahvusvahelisest uurimisprojektist. See toob esmakordselt kokku 16. sajandi esimesel veerandil tõenäoliselt Tallinnas loodud teosed Eestist, Rootsist, Soomest ja Lätist. Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud kataloog. Väljapanekut saadab mitmekesine publikuprogramm, mille avaürituseks on publikupäev 6. mail, kui näitust tutvustab selle rahvusvaheline kuraatorite meeskond. Tuure viivad läbi neli kuraatorit kolmes keeles.

Näituse avasündmuseks on Tema Majesteedi Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja Tema Majesteedi kuninganna Silvia ning Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise ja proua Sirje Karise Niguliste muuseumi külastus riigivisiidi ajal 2. mail 2023.

Näitus jääb avatuks 5. novembrini 2023.

Näituse juhtkuraator: Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum)
Kuraatorid: Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum), Lars Nylander (Hälsinglandi muuseum), Jan Friedrich Richter (Berliini Riiklikud Muuseumid)
Näituse kujundus: Liis Lindvere, Villu Plink
Graafiline disain: Tuuli Aule

Täname teoste laenajaid: Bollnäsi kogudus, Rootsi Kirik, Soome Rahvusmuuseum, Läti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus