Mikkeli muuseum toob esmakordselt publiku ette Tiit Pruuli mereteemalise kunstikogu
20. mail avatakse Mikkeli muuseumis näitus „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“, mis annab läbilõike meremaali arenguloost Eestis alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Eksponeeritud on Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Kaljo Põllu, Evi Tihemetsa, Peeter Ulase, Olev Subbi, Tiit Pääsukese, Aili Vindi, Mall Nukke, Kristi Kongi ja paljude teiste hinnatud kunstnike looming.
Väljapanekul esitatud valik tutvustab meremaali läbivaid teemasid, nagu sadamad, laevad ja purjekad, inimene vastamisi merega, kunstnike loomingulised reisid, meri loodusvaatena ning abstraktses vormikeeles. „Meri on oma muutliku näoga olnud kunstnikele lõputu inspiratsiooniallikas. Aga mitte ainult kunstnikele. Igaüks, kes vaatab seilavaid laevu, lainete loksumist või möllavat tormi, tajub midagi erilist. See võimalus on meil ka merekunsti nautides. Seepärast ma seda kogungi,“ toob kunstikoguja Tiit Pruuli välja, mis teda meremaalide juures paelub.
Näituse „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“ kuraatori Kadri Asmeri sõnul hõlmab Tiit Pruuli enam kui 400 teosest koosnev mitmekülgne kunstikogu eri perioodide ja kunstnike loomingut. „Seal on nii kunstiajaloo kuulsuste kui ka asjaarmastajate töid, mis annavad kinnitust, et erakogu kujunemise taga on kollektsionääri puhas kiindumus mere vastu. Meremaali ajalukku süvenedes näeme, et teostes on nii intriigi kui ka ajastu peegeldusi, ja see tõuseb selgelt esile ka Pruuli kogu tervikpildis,“ märkis Asmer.
Meretemaatikal ja mere kohalolul kunstis on sajandite pikkune traditsioon. Eestis algas meremaali selgepiirilisem areng 19. sajandil baltisakslastest kunstnike eestvedamisel. Veel enne seda, kui põhjamaa looduse lumm kohaliku kunstnikkonna 20. sajandi alguses täielikult endasse haaras, seostati siinne maastik ja meri ajaloolise enesemääratlusega, mis muu hulgas väljendus viikingilaevade kujutamises. Ainest selleks andis eepose „Kalevipoeg“ peakangelase laevasõit maailma lõppu. Eesti kunstis toimus oluline murrang 1930. aastatel, mil Pallase kunstikooli lõpetasid noored kunstnikud, nagu Eerik Haamer ja Richard Uutmaa, kes pärinesid kaluriküladest ja tõid meremotiivi oma loomingu keskmesse. Pärast seda kogus meretemaatika Eesti kunstis aina enam populaarsust ja ei ole seda kaotanud tänapäevani.
Näitus annab võimaluse tutvuda ühe väikese osaga maailmarändur Tiit Pruuli erakogust ning kogeda meremaali eripalgelisi tahke – sarnaselt merega on ka merekunstil loendamatul arvul ilmeid ja tujusid.
Näituse kuraator on Kadri Asmer, kujundaja Peeter Laurits, graafiline disainer Külli Kaats. Näitus valmis koostöös Go Group’iga. Näitusega koos on valminud ka raamat „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“ (Go Group, 2023). Raamatu koostajad on Kadri Asmer ja Tiit Pruuli, kujundaja Peeter Laurits.
Näitus on külastajatele avatud 15. oktoobrini 2023.