Juba 20. sajandi alguses arutleti selle üle, kas ja missugust muuseumi Eesti kunstile vaja oleks. Keerulised ajaloolised olud ja alanud Esimene maailmasõda ei soodustanud aga idee teostumist. Mõte kunstimuuseumist sai tegelikkuseks alles 1919. aastal, mil pandi alus Tallinna Eesti Muuseumile (nimi Eesti Kunstimuuseum võeti kasutusele 1929. aastal).
Esimese Eesti Vabariigi aastad
Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919. aastal Tallinna Eesti Muuseumi nime all. Kuni 1929. aastani paiknes muuseum kunagises Peeter I suveresidentsis Kadrioru lossis, kus praegu asub Eesti Kunstimuuseumi üks filiaale, Kadrioru kunstimuuseum. Koguti ja eksponeeriti nii etnograafilist vanavara, kultuuriloolisi esemeid kui ka kunsti. Juba 1920. aastal sai muuseumis näha ka kaasaegsete kunstnike loomingut.
1929. aastal kujundati loss ümber presidendi residentsiks, mistõttu pidi muuseum kolima Tallinna südalinna aadressile Narva mnt 4. Paraku põles muuseumihoone 1944. aasta märtsipommitamisel maha. Tules hävines üle 3000 hinnalise eksponaadi ning raamatukogu ja arhiiv. Õnneks oli suurem osa kogusid (ligi 10 000 kunstiteost) eelnevatel kuudel maakoolidesse ja mõisatesse evakueeritud ning kannatada ei saanud.
Galerii
Nõukogude periood Kadrioru lossis
1946. aastal sai kunstimuuseum tagasi ruumid Kadrioru lossis, kus tegutseti kogu nõukogude perioodi. Kuigi okupatsiooniajal oli näitusetegevus piiratud ning tänapäeval nii oluline rahvusvaheline mõõde peaaegu puudus, suutis muuseum luua tasakaalustatud näitusetegevuse kunstiajaloo ja kaasaja vahel, arendada uurimistegevust ning kirjastada katalooge.
Sel ajal avati ka esimesed filiaalid: 1980. aastal Tarbekunstimuuseum (iseseisvus 2004, praegu Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum, 1984. aastal Niguliste muuseum ja 1984. aastal Kristjan Raua majamuuseum (suleti 2008. aastal).
Galerii
Taasiseseisvumisaja algus – uue maja ootuses
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal tuli amortiseerunud Kadrioru loss põhjalikuks remondiks sulgeda. Ajutise lahendusena koliti muuseum Toompeale Rüütelkonna hoonesse, kus jätkati aktiivset tegutsemist, avades juba 1993. aastal uue püsiekspositsiooni. Näitusetegevust laiendati Rotermanni soolalao esimesele korrusele, mida kasutati aastatel 1996–2005 kaasaegse kunsti näitusesaalina. Suuri pingutusi tehti Kadrioru lossiansambli hoonete renoveerimiseks, et neid kasutada muuseumina. 1997. aastal avas lossi endises köögimajas uksed kollektsionäär Johannes Mikkeli annetatud väliskunsti kogul põhinev Mikkeli muuseum. 2000. aastal avati taas Kadrioru loss, kuid mitte enam kui Eesti Kunstimuuseumi peahoone, vaid kui Väliskunstimuuseum, praeguse nimega Kadrioru kunstimuuseum.
Juba 1930. aastatel oli korduvalt tõstatatud muuseumile päris oma hoone ehitamise küsimus. 1936. aastal viidi läbi ka rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitsid Eesti arhitektid Edgar Johan Kuusik ja Erich Jacoby. Teise maailmasõja algus nurjas ehitusplaanid.
Pärast Eesti taasiseseisvumist algas kogu protsess taas. 1993. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust Kadriorgu, Weizenbergi tänava lõpus asuvale Lasnamäe nõlvale alustati 2002. aastal.
Galerii
Valmib Kumu kunstimuuseum
– esimene uus muuseumihoone Ida-Euroopas
Kumu kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone avati 2006. aastal. 2008. aastal pälvis 140 kandidaadi hulgast valitud Kumu kunstimuuseum Euroopa Muuseumifoorumi (European Museum Forum) väljaantava Euroopa aasta parima muuseumi auhinna EMYA. Tähtsaks peeti uut lähenemist muuseumi tegevusele, eriti tunnustati publiku aktiivset kaasamist. 2014. aastal toimus Euroopa Muuseumifoorumi aastakonverents (EMYA 2014) – Euroopa aasta parima muuseumi auhinna üleandmistseremoonia – juba Eesti Kunstimuuseumis.
Äsja valminud hoone võimaldas muuseumi tegevust oluliselt laiendada ja arendada. Moodsa tehnoloogiaga varustatud ruumid sai konserveerimisosakond, kõrgtasemel tehnikaga varustatud auditoorium annab võimaluse korraldada nii konverentse kui ka kasutada ruumi kontserdi- ja teatrisaalina. Avar pood ning kohvik pakuvad muuseumikülastajatele lisaväärtust vaba aja veetmisel. Kumu kunstimuuseumi avamine aktiviseeris kõiki filiaale, Eesti Kunstimuuseum arenes kiiresti kaasaegseks rahvusvahelisse koostöösse haaratud organisatsiooniks.
Galerii
