Niguliste muuseum tähistab 40. sünnipäeva Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdi ja kunstiajaloolaste loengutega
Eesti Kunstimuuseumi filiaal Niguliste muuseum avati publikule 21. novembril 1984. aastal. Neljakümnendat sünnipäeva tähistab muuseum juubeliüritustega, publikupäeva ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdiga.
Tallinna vanalinna südames asuv Niguliste kannab endas mitmeid märgilisi tähendusi. Endine pühakoda ning praegune muuseum on üheaegselt Teise maailmasõja hävingu ja erakordse taastamisloo sümbol, monument Eesti kunstiajaloolastele ja muinsuskaitsjatele.
„Kaheksakümmend aastat tagasi varemetesse jäänud Niguliste kiriku taastamistööd kestsid nelikümmend aastat, kaasates mitu põlvkonda Eesti muinsuskaitsjaid, kunstiajaloolasi ja restauraatoreid. Nii on Nigulistest saanud hoone enda aja- ja taastamislugu kätkev oluline mälupaik. Niguliste muuseumi südameks on loomulikult erakordne keskaegse kunsti kogu. Ajaloolised teosed, mis on tellitud suurtest kunstikeskustest, on osa meie kultuurimälust. Niguliste muuseum on oma näituse- ja uurimistegevusega tuntud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo. Rahvusvahelist tuntust tunnistavad muuseumi viimaste aastate tegevused: rahvusvaheline uurimisprojekt ja 2023. aasta näitus „Michel Sittow Põhjas?“ ja hetkel avatud väljapanek imelistest ükssarvikutest, mis on loodud koostöös Rootsi Kuningliku Relvakambri ja Rootsi Riiklike Ajaloomuuseumitega.
„Mullu publikule avatud Niguliste torn, kaasaegne klaaslift ja Väikese kabeli galerii annavad võimaluse laiendada veelgi enam muuseumis näitusetegevust ja kõnetada paremini ka noort põlvkonda,“ lisas Kurisoo.
Niguliste muuseumi avamisel nelikümmend aastat tagasi laulis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Sümboolse, neljakümmet aastat siduva sillana astuvad ka Niguliste sünnipäeval, 21. novembril taas üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja peadirigent Tõnu Kaljuste. Kui avamisel laulis koor Veljo Tormise kooriteoseid, siis sünnipäevaõhtul kõlab Niguliste võlvide all Arvo Pärdi looming, mis on muuseumi tegevusajal tulnud siin ettekandele palju kordi.
Neljakümne aasta jooksul on Nigulistes töötanud paljud tuntud kunstiajaloolased. Mitmed neist astuvad publiku ette laupäevases sünnipäevaprogrammis, 23. novembril ning tutvustavad lühiloengutega Niguliste kunstiväärtusi ja ehituslugu. Publikupäeval räägivad Nigulistega seotud teemadel Krista Andreson, Kerttu Palginõmm, Anneli Randla, Harry Liivrand, Greta Koppel, Kaia Haamer, Jüri Kuuskemaa, Ravo Reidna, Helena Risthein, Tiit Kiik ja Andres Uibo. Publikupäeva lõpetab kell 16 algav orelipooltund.
Nigulistes väljas olev ajaloolise kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kogu on üks kõrgetasemelisemaid ja põnevamaid vanema sakraalkunsti kollektsioone Põhja-Euroopas. Niguliste kirik on aga tänu pikale taastamisajale üks Eesti keskaegse arhitektuuri läbiuuritumaid pühakodasid. Keskaegses kirikus asuv muuseum hoiab Eesti kesk- ja varauusaegse kunsti tähtteoseid, sealhulgas Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed altariretaablid ning Bernt Notke töökoja maal „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on Hõbedakambris eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara. Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis.
Erakordse saatusega kirik
Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Teine maailmasõda sai Nigulistele saatuslikuks. 1944. aastal Nõukogude vägede läbi viidud märtsipommitamise käigus sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed ning pühakoda jäi varemetesse. 1950. aastatel alustati hoone restaureerimist ja rekonstrueerimist muuseumiks. Kaheksakümmend aastat tagasi varemetesse jäänud Niguliste kiriku taastamistööd kestsid ligi nelikümmend aastat.