Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Muuseumis saab ülevaate Eesti kunsti eri ajajärkudest – akadeemilisest stiilist modernismini, sovetpopist kaasaegse kunstini. Eraldi vaatamisväärsus on maja moodne arhitektuur.
Piletite müük lõpeb pool tundi enne muuseumi sulgemist.
Kadrioru kunstimuuseum on ainus varasemale Euroopa ja Vene kunstile pühendatud muuseum Eestis. Vanade meistrite teoste mõtestamine on ka näituste ja haridusprogrammide fookuses. Muuseum asub Kadriorus, Vene tsaari Peeter I jaoks ehitatud barokklossis.
Kadriorus asuv Mikkeli muuseum on pühendatud erakollektsioonide ja kunstikogumise tutvustamisele. Muuseumi püsiväljapaneku moodustab Johannes Mikkeli kogu, vahetuvad näitused toovad publiku ette tänapäevaseid ja ajaloolisi erakollektsioone.
Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem kirikukunstikogu.
Tallinna vanalinnas asuva Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu (1902‒1968) loomingust. Lisaks toimub aastas kaks kuni kolm vahetuvat näitust erinevatel teemadel.
Kumu saab 19. aastaseks ja tähistab oma sünnipäeva tavapärasest veelgi rohkem Eesti kunsti keskel!
Näituse koostaja Eero Epner tutvustab Hilda Kamdroni teoseid, mis kujutavad Annelinna rajamist.
Kumu kunstimuuseumis väikelastehommikud on mõeldud kõige pisematele vanuses 1–3 eluaastat.
Erki Kasemetsa installatsiooni „LIFE-FILE“ (1989–2024) esitlus ja vestlus
Kas oled kunagi mõelnud, et kunstimuuseum võib olla palju rohkem vaiksed saalid täis pilte? Tere tulemast Kumu noorteklubisse, kus kunst elab ja hingab iga meie tegevuse kaudu!
Õhtu jooksul toimuvad 30-minutilised ekskursioonid eri keeltes, töötoad, orienteerumismäng Kumu sisehoovis jpm.
Mais võtame ette avastusretke omapärasesse Kumu sisehoovi
Hommik muuseumis tavapärasest vaiksemat keskkonda hindavatele külastajatele.
Uuritakse, miks oli Eesti Teise maalimasõja järgne kunst siis just selline ja kuidas pidid kunstnikud ja näitusekülastajad uue olukorraga kohanema.