Laupäeval, 2. mail avatakse Kunsthalle Recklinghausenis Ragnar Kjartanssoni näitus „Sunday without Love“, mille on kureerinud Anders Härm (Kumu kunstimuuseumi kuraator) ja Nico Anklaam (Kunsthalle Recklinghauseni direktor).

Tallinna linnavalitsus otsustas anda tänavuse Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia Eesti Kunstimuuseumi peadirektorile Sirje Helmele. Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on Sirje Helme järjepidev panus aidanud muuta Tallinna rahvusvaheliselt nähtavaks ja elavaks kunstilinnaks.

Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo osales 15.–16. aprillil toimunud Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise riigivisiidil Leetu, kuuludes ametlikku kultuuridelegatsiooni. Visiidi jätkuna külastasid 24. aprillil Niguliste muuseumi Leedu kultuuriminister Vaida Aleknavičienė ja Leedu suursaadik Eestis Gitana Skripkaitė.

Niguliste muuseumis toimuvad mai alguses tantsusarja „Elutantsud igavikule“ kolmanda lavastuse „Halo“ etendused. Esietendus leiab aset 3. mail kell 19, järgmised etendused on 5., 7. ja 8. mail kell 19. Antoniuse kabelis kohtuvad koreograaf-lavastaja Teet Kase soolotants ja helilooja Kristjan Kannukese muusika.

Eesti Kunstimuuseum kutsub õpetajaid, muuseumi- ja kultuuritöötajaid, lapsevanemaid, õpilasi ja teisi huvilisi kolmapäeval, 29. aprillil kell 18 Kumu kunstimuuseumis toimuvale koolide õppekäikude rahastuse teemalisele avalikule koosolekule „Mis siis saab õppekäikudest?“.

Niguliste muuseumis algavas kontserdisarjas „Klaverimuusika aastaajad“ astub igal aastaajal üles üks noor haridust omandav ning eriliselt silmapaistev Eesti pianist. Teisipäeval, 12. mail kell 18 astub sarja esimesel kontserdil üles pianist Havryil Sydoryk, kes on telekonkursi „Klassikatähed“ 2025. aasta võitja.

Kumu kunstimuuseumi aatriumis näeb sel laupäeval ja pühapäeval (25.‒26.04.2026) moekunstniku ja disaineri Tanel Veenre installatiivset väljapanekut „Taewas“. Selle keskmeks on Veenre uus kleitide kollektsioon.

26. aprillil on sünniaastapäev nii Soome kunsti suurkujul Akseli Gallen-Kallelal (1865–1931)kui kunstipatroonil Gösta Serlachiusel (1876–1942), kelle meeliskunstnikuks Gallen-Kallela oli. Kunstnik ja metseen olid ka isiklikult tuttavad.

Kadrioru kunstimuuseumi näituse „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“ raames reedel, 24. mail toimuv seminar „Kunst ja kapital“ keskendub kunsti ja majanduse suhetele, vaadeldes metseenluse ja kunstikogumise ajalugu ning nende mõju kunstielu kujunemisele Soomes ja Eestis.

Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu 15 aastat juhtinud Annika Räim valiti Soomes Espoos asuva moodsa kunsti muuseumi EMMA peavarahoidjaks.

Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna 50. juubeliks ilmus Eesti Kunstimuuseumi kirjastuselt kogumik „Restauraatorist konservaatoriks“, mis kaasneb samanimelise kolmiknäitusega. Raamat esitleb osakonna tööd läbi aastakümnete.

Eesti Kunstimuuseumi algatatud kampaania tõukub vajadusest leida süsteemne lahendus koolide õppekäikude korraldamise ja rahastamisega seotud segadusele, mille on põhjustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjal „Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides“ (uuendatud jaanuaris 2026).