Kumu kunstimuuseumis avatakse 14. märtsil õdede Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei näitus „Õed Meid. Avangard ja argielu“, mis toob kolme omanäolise naiskunstniku loomingulise pärandi publiku ette sedavõrd suures mahus esimest korda. Näituse kuraatorid on Kai Stahl, Eha Komissarov ja Ulrika Jõemägi.

Kuigi Kadrioru kunstimuuseumi asutamiskuupäevaks on 22. juuli, algab suurejooneline juubeliaasta programm juba varakevadel ning kestab kuni aasta lõpuni, pakkudes rõõmu ja elamusi igas vanuses külastajale.

27. veebruaril toimub Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis arutelu teemal „Rahvusliku enesemääramise rahvusvahelised ajalood. Kogemus, representatsioon ja mälu“.

Kumu kunstmuuseumis avatud keha ja keskkonna põimitusest rääkiva näituse „Nad hakkasid kõnelema“ publikuprogrammi raames toimuvad kunstnike Eline Selgise ja Sofia Filippou tantsulavastuse „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“ (2024) etendused.

Koolivaheajal kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Eesmärgiga elavdada 20. sajandi esimese poole eesti kunsti valdkondadeülest uurimist ja tugevdada sellega tegelevate uurijate võrgustikke toob projekt kokku Eesti, Norra, Läti, Taani ja teiste riikide teadlased. Uurimisprojekti algataja on Eesti Kunstimuuseum, koostööpartnerid Lillehammeri Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikool.

15.‒16. veebruaril toimuva Kumu sünnipäevaprogrammi keskmes on Eesti kunst. Sünnipäeva puhul tutvustatakse muuseumi ainulaadseid Eesti kunsti püsiekspositsioone ning jutustatakse Urmas Lüüsi näituse „Härra N-i elu ja surm“ kaudu lugusid Eesti kodanluse sünnist. Suures saalis on avatud Enn Põldroosi ülevaatlik isikunäitus.

Kadrioru kunstimuuseumi saalis näeb 8.–14. veebruarini Ühendkuningriigi Holokausti Muuseumi koostatud rändnäitust „Nõiaring“, mis jutustab viie juudi kogukonna loo Euroopas ja Lähis-Idas.

Tekstikirjutajatena on käesolevasse raamatusse panustanud kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo, keskkonnasotsioloog Outi Autti ning kirjanik ja tõlkija Mirjam Parve. Raamatu on kujundanud Tuuli Aule.

Näituse „Ükssarvik võlumetsas“ raames toimuva õpilastööde konkursi käigus valmivad ükssarvikutest inspireeritud lühianimatsioonid. Et ükssarvikute maailm on tõeliselt lai, siis on ka osalejatel tööde loomiseks küllaltki avar teemadering ja fantaasial vaba voli.

„Riiklik teenetemärk on tunnustus, mis on kõigiti ära teenitud. Kersti panust on tugevasti tunda muuseumi töös ja tegemistes. Aitäh, Kersti!“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis saab alates 7. veebruarist vaadata rahvusvahelist grupinäitust „Nad hakkasid kõnelema“, kus Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming kohtub Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.