Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Muuseumis saab ülevaate Eesti kunsti eri ajajärkudest – akadeemilisest stiilist modernismini, sovetpopist kaasaegse kunstini. Eraldi vaatamisväärsus on maja moodne arhitektuur.
Piletite müük lõpeb pool tundi enne muuseumi sulgemist.
Kadrioru kunstimuuseum on ainus varasemale Euroopa ja Vene kunstile pühendatud muuseum Eestis. Vanade meistrite teoste mõtestamine on ka näituste ja haridusprogrammide fookuses. Muuseum asub Kadriorus, Vene tsaari Peeter I jaoks ehitatud barokklossis.
Alates 31.03.2026 püsiekspositsioon 3. korrusel osaliselt suletud.
Maist septembrini on muuseum avatud ka esmaspäeviti, oktoobrist aprillini on muuseum esmaspäeviti suletud.
Kadriorus asuv Mikkeli muuseum on pühendatud erakollektsioonide ja kunstikogumise tutvustamisele. Muuseumi püsiväljapaneku moodustab Johannes Mikkeli kogu, vahetuvad näitused toovad publiku ette tänapäevaseid ja ajaloolisi erakollektsioone.
Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem kirikukunstikogu.
Tallinna vanalinnas asuva Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu (1902‒1968) loomingust. Lisaks toimub aastas kaks kuni kolm vahetuvat näitust erinevatel teemadel.
Tutvume Adamson-Ericu mitmekülgse ehteloominguga ning valmistame maakivist, traadist ja pärlitest erinevaid aksessuaare.
Osalevad Mari Kurismaa, Sirje Runge, Eve Kask ja Ruth Huimerind. Vestlust modereerib Mari Laanemets.
Botaaniline joonistamine võib olla nii barokne kui ka tänapäevane!
Muuseumisse tuleb külla tekstiilikunstnik Kassandra Laur, kes tutvustab taimedega tekstiili värvimise põnevat maailma.
Projektiruumi näitus tähistab 50 aasta möödumist legendaarsest kunstisündmusest „Harku 1975“.
Tuuril avab Mari Kurismaa eksponeeritud teoste taustalugusid ning oma loomeprotsessi, võimaldades vaatajal astuda sammu lähemale autori vaatepunktile
Tiiu ja Ott Sandraku kõnelus kultuuriloolisest ja isiklikust Leedust!
